Nimekirjad

Ütleme nii, et mu mälu pole kunagi kuigi hea olnud. Aga nüüd peale sünnitust, magamata pole seda üldse olla. Nii, et igal selgel hetkel pean ma üles kirjutama, mida ma kuskile kaasa tahan võtta, või mis poest vaja on jne. Ehk siis kogu aeg peab mul paber ja pastakas juures olema, et jumala eest mingi oluline asi meelest ei läheks.

Mäletan, kui kunagi vene keele tunniks oli vaja üks luuletus pähe õppida. Ma tuupisin seda mitu tundi endale pähe ja tund hiljem oli mul sellest luuletusest ainult esimene salm peas. Ma veel vuristasin selle oma emale ja isale ette ja teisest salmist alates panin neile hiina keelt, et kuidagi selle luuletusega ühele poole saada. Mu isa naeris kõht kõveras ja pisarad silmis.

Noh polnud siis muud, kui tuupisin aga edasi. Olgu jäi see teine salm ka kuidagi pähe. Järgmisel päeval kutsus õpetaja mind muidugi vastama. Vuristasin talle siis need kaks salmi ette, mis mul peas olid ja edasi oli täielik tühjus. Õpetaja halastas ja ütles, et laseb mul järgmisel päeval uuesti vastata, sest ta nägi, et ma olen seda õppinud. Järgmiseks päevaks sai siis see kolmas salm ka kuidagi selgeks, nii et ma sain lõpuks selle nelja kätte.

Ehk siis. Mu mälu ei ole hea.

Koolis jutustamisega oli samamoodi. Vahest kui oli põnev teema ja ma selle mõttega läbi lugesin, siis oli asi selge, aga kui oli mingi jama teema, mida pidid sada korda läbi lugema, et üldse millestki aru saada, siis oli selle teema jutustamine kahe tasemel. Kadestasin neid õpilasi, kes korra läbi lugesid ja asi selge oli. Või kellel fotograafiline mälu oli. Kõik TK ja KT olid viied. Masendav.

Nimekirjade juurde tagasi tulles, siis tegelikult mulle meeldib neid kirjutada. Saan selle läbi veel oma asju üle vaadata, et kas mul ikka on tõesti seda vaja jne.

Eriti tore on neid siis teha, kui kolimine käsil on. Mäletan kui ülikooli läksin, siis mitu nädalat varem hakkasin juba nimekirjasid kirjutama, et tähtsal pakkimis päeval midagi maha ei jääks. Kuna kolimisega juba on nii, et ei saa kõiki asju kohe ära pakkida, sest well.. neid on igapäevaselt vaja.

Eniveis.. Kuna me homme lähme minu vanemate juurde, siis on mul jälle terve list valmis kirjutatud, et midagi olulist maha ei jääks. Nii palju lisa asju on vaja nüüd kaasa pakkida. Lapsele mähkmed, niisked salfakad, vahetus riided, ööriided, erinevad kreemid/salvid, vitamiini, gaasi rohtu, varutekke jne. Nimekiri on tohutu. Ja muidugi ei tasu enda ja A asju unustada. Ehk siis nüüd reisime suure kohvriga ringi. Pluss veel vanker. Peaks varsti vist suurema auto endale muretsema. Asju nii palju, et ei mahu enam ise varsti autosse ära. Suuremat elamist on ka varsti vaja. Kui kõik kogu aeg midagi uut meile siia toovad, siis me ei mahu siia enam ei istuma, ei astuma.

Ühesõnaga tõmbame asja kokku 😀 Mul on halb mälu, mis paneb mind nimekirju kirjutama.

Kuidas teil nimekirjadega on? Käite poes listiga, sest muidu ununeb see asi maha, mille järgi te läksite? (Been there, done that!) 

Ps. See blogi asi hakkab hetkel paika loksuma. Kirjutan rohkem, kui kord kahe kuu jooksul.

Seniks aga.. Cheers! 

Teie C.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s