Armastusest

Ma olen mitu aega mõelnud, et tahaks kirjutada armastusest. Ma olin seda juba valentini päeval tegemas, aga siis ma mõtlesin, et miks just nüüd? Miks on üks päev aastas, kus see nii üle paisutatud on? Kas siis muidu ei öeldagi üksteisele, et ma armastan sind? Või ei tunnustata oma sõpru? Ja seega ma mõtlesin, et ei, ma ei kirjuta sellest nüüd ja nüüd ma olen siis mõelnud, et tahaks selles rääkida.

Tegelikult tuli üks kord jutuks, et hommikul kui A kohvi teeb, siis ta jätab alati oma lusika vedelema ja ei pane seda kraanikaussi ära. Seal läks kuidagi teema edasi, et mul on oma lemmik lusikas ja siis A tunnistas, et kui see hommikul talle pihku jääb, siis ta paneb selle tagasi ja võtab uue. Miks? Sest ta teab, et see on minu lemmik. Nagu..? Ma ei tea miks ma sellest nii hämmingus olen? See on ju lihtsalt üks lusikas. Vahet ei ole kas ta kasutab seda või ei.

Samamoodi üritan ju mina alati toidu valmis saada, kui tema töölt koju jõuab. Et kui ta jõuab siis on soe söök valmis ja saab kohe sööma hakata. Olgu seda ei juhtu enam nii tihti, sest minu töövõimekus sõltub kõik poisist. Aga ma ju üritan. Ja üks päev ma isegi nõelusin ta tagi voodri kokku ja õmblesin ta püksitasku kokku. Siinkohal on nüüd õige aeg mainida, et ma vihkan õmblemist. Ma võin tikkida ja kududa ja heegeldada aga nõelumine ja õmblusmasinaga töötamine.. It’s a big no.

Ühesõnaga.. armastus on, kui sa teed kellegi teise nimel midagi, mis sul tegelikult ei meeldi?

Armastus on see, et sa ei kasuta oma armsama asju, sest sa tead, et need on tema lemmikud?

Või kui palju te ütlete, et te armastate üksteist? Või kas üldse ütlete? Äkki hoopis näitate seda oma käitumiega?

Meie nt ei ütle seda väga tihti. Aga ma ei kahtle selles, et ta mind ei armastaks, sest kui ta töölt koju tuleb siis ta tuleb mind kallistama ja teeme musi. Ja õhtuti kaisutame, hommikul enne tööle minekut peab A kindlasti tulema mulle musi tegema ja tsau ütlema. Ta ei lahku ennem kodust kui see tehtud on. Ma ei tea miks see külge on jäänud. Samamoodi, kui ma tööl käisin ja pidin laupäeval või pühapäeval hommikul tööle minema, siis tegin enne ära minemist musi ja tsau, sest kui seda ei teinud, siis ei olnud nagu õige algus päevale või midagi oli nagu valesti. Me näitame seda muud moodi välja.

Lapse saamisega see asi meil natuke muutus mingiaeg. See lähedus kohati kadus meil õhtuti ära, ma pean silmas seda kaisutamist, enne magama jäämist. Lihtsalt mingi hetk keerasime mõlemad üksteisele seljad ja jäime magama. Aga hommikuti ikka A tuli ja tegi musi, enne kui tööle läks.

Räägitakse, et päris paljud paarid lähevad lapse esimese eluaasta jooksul lahku. Millest see tuleb? Kas järsku saab armastus otsa? Stress on nii suur, et ainult nähvatakse üksteisele?

Kui poiss meil pikalt jaurab ja jonnib, siis ilmselgelt see ajab närvid krussi, sest sa ju teed omalt poolt kõike aga sellest ikka ei piisa. Siis ei tasu kindlasti oma kallima peale pahaseks saada, et kuidas sa ei suuda, vaid kallistada ja musi teha ning öelda, et sa oled tubli! See väike lause, see annab päris palju juurde, sest ilmselgelt on kogu see olukord uus ja sellega harjumine võtab natuke aega. Me oleme kõik ju pea ees vette visatud. Siinkohal võid ju meeletult raamatuid lugeda ja arvata, et sa oled selleks kõigeks valmis, aga alati ei ole ju olukord selline nagu raamatus kirjas. Pead ainult ennast ja oma kaaslast usaldama. Ja siinkohal rõhutan, et pead oma kaaslast USALDAMA. Ei tasu käega lüüa, et ah anna siia, ma teen ise. Anna oma kaaslasele võimalus ja las ta tuleb omal moel toime. Ma ise kipun ka tahtma, et ah ma teen ise, sa teed valesti, mina teen hoopis teistmoodi. Aga ilmselgelt on meil mõlemil omad moodused, kuidas me midagi teeme ja seega ma korrutan endale, et las ta teeb nii nagu ta teeb.

Ehk siis armastus on oma kaaslase usaldamine. Tema lemmik söögi tegemine, isegi kui sa seda vihkad (praadisin A’le sibulat, kuigi ma ise seda hea meelega ise ei sööks). Tema lemmik lusika mitte kasutamine, sest noh see on ta lemmik. Tema asjade parandmine, isegi kui sulle õmblemine ei meeldi. Prügi välja viimine, sest teisele see ei meeldi? Armastus on kompromisside tegemine, et mõlemad osapooled õnnelikud oleks.

Või mis on armastus teie jaoks?

Järgmise korrani! Teie C.

 

Tegelikult kirjutasin selle postituse vähe teistmoodi ennem. Panin selle shedule’i peale, aga see ei laadinud seda üles ja kuna ma susserdasin seda postitus algses variandis, siis see ei postitanudki seda ja oli muudetud algsesse variant. Am i dumb? I think yes.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s