Kõike ja mitte midagi

Täna mind kummitab üks video, mida ma hiljuti nägin. Täpsemalt oli see klipp mingist ammusest sarjast. Nimelt oli seal üks mees, ta oli vist sõja mingi veteraan vms ja oli kuskil haiglas, kui ma õigesti mäletan. Ta rääkis seal vist psühholoogiga äkki, meenutas ühte sündmust, kus nad olid kuskil sõjaväe autos äkki, vb oli mingi buss, who cares, seal olid mingid külaelanikud, ja ühel neist oli laps süles. See mees kes seda rääkis käskis tal oma laps vait saada. Ta karjus ta peale et tee midagi, et ta vait jääks. Seal oli vahepeal lapse asemel kana ja siis oli laps. Ehk siis seal näitas kuidas too naine kana siis lämmatas, aga tegelikult ta lämmatas oma imikut. See mees nuttis, kui ta sellest rääkis. Et ma käskisin tal laps vakka saada ja ta lämmatas ta ära. Ta surus teda vastu oma rinda, kuni too enam ei hingand.

See kuidagi nii kummitab mind. Ma ei tea miks. Kohati saan aru sellest olukorrast, et seal oli sõja olukord ja nad vist hiilisid kuskilt välja nagu, et kui vait ei ole, siis nad jäävad vahele ja see naine oligi nii piirini viidud, et lihtsalt hirmust lämmatas oma lapse ära. Aga samas.. Ma vaatan oma poega. Ma teeksin tema nimel ükskõik mida. Ta naer ja tema kilked ja kui ta nutab siis üritad ju ükskõik mida et ta rõõmus jälle oleks, kuigi see ei tule alati välja.

Täna näiteks. Me ärkasime vist pool üheks üles. Poiss oli enne mind üleval, nii et kui ma ennast ringi keerasin siis tema oli juba käpuli ja naeratas mulle laialt otsa. Olgu, alustasime siis hommikuga. Mis tähendas, et ma sõin hommikust juba kella 9 aeg.

Päeval oli okei, noh magama jäämisega on meil viimasel ajal probleeme, mitte kuidagi ei taha silma looja lasta. Nii kui voodisse panen siis on plaks silmad lahti ja kõhuli ja hakkab juba ringi siblima. Käisime mingi aeg päeval õues jalutamas, poiss magas isegi tund aega järjest. Wow .. Tavaliselt teeb 20-30 min sutsaka. Kui ärkas, siis käisime veel kiiruga poes ja hops tuppa tagasi. Andsin talle süüa, panin põrandale mängima. Hakkasime siis jälle magama sättima. No ei lähe kuidagi. Voodis oli hakkas röökima. Lasin põrandal edasi mängida, ei ikka röökis. Võtsin sülle, siis vaatas mulle otsa ja röökis. Ja siin kohal on õige aeg meelde tuletada, et ma olin kella 9sase söömaga. Ja see jama toimus kuskil 5 aeg. Kui ma näljane olen, siis ma muutun kurjaks. Ma olin selle pärast kuri ja poiss ei jäänud ka kuidagi vakka, siis ma sain veel kurjemaks. Kuidagi läbi selle kisa ja kurjuse üritasin endale sööki valmis saada ja siis pritsis veel riisi keev vesi ka mulle rinnale ja see lõi kõik üle pea kokku, et ma hakkasin lihtsalt nutma. Poiss nuttis, mina nutsin. Poiss jättis järgi, mina ikka nutsin, tema vaatas mind oma suurte silmadega ja naeratas ja mina ikka nutan. Läbi pisarate sain siis poisi magama.

Nüüd õhtul jälle üks suur trallitamine, et ta magama saada. Andsin öö pudru ära. tegime õhtuse rituaali ära (hammaste pesu näpu harjaga, mässu vahetus, pj selga, d-vitamiin) ja panin ta siis rinnale, et äkki jääb tissiotsas magama nagu ennem jäi. Oh hell to the no. Lasin tal siis veel ringi pusserdada. Oli jälle väsimuse märke, olgu hakkasin siis kussutama, lasi silma looja, tõstin voodi ja plaks üleval, hakkas jälle ringi sibima.. Ja nii vist 3-4 korda. Ta ei ole just kõige kergem poiss, keda jõuaks 15min järjest kussutada. Ja kui seda peab veel sada korda päevas tegema, siis.. Mu käed on lihtsalt surnud.

Vahepeal jäi ta täiega ilusti üksinda magama. Andsin talle süüa, panin ta oma voodisse, pusserdas seal vähe aga jäi ise magama. Nüüd aga seisa või peapeal ja sülita lakke aga poiss ikka magama ei jää.

Aga muidu on ta täiega tubli ja armas. Iga kord kui ta ärkab ja mind näeb, siis ta on nii rõõmus ja naeratab nii armsalt. Põrandal kui on ja näeb midagi, mida uudistama minna siis udib ennast sellise kiirusega edasi. Vaikselt hakkab ka istuma õppima. See on nii naljakas. Vahepeal läheb keharaskus liiga ühele poole ja siis kukkub hops külili.

Samuti oleme me ka lisatoiduga alustanud. Sellega alustasime juba eelmine kuu tegelikult. Arst soovitas viie kuuselt alustada. Esimesed ampsud on alati sellised, et mida s*tta sa mulle suhu topid? Mis asi see on? Sa teed nalja või? Aga samas ootab uut lusikatäit alati.

Tegin talle ise suvikõrvitsa püreed ja ka kõrvitsa püreed. Ma peaksingi nüüd teise poole kõrvitsast ka ära tegema ja samuti üks suvikõrvits ootab tegemist. Ja nüüd peaks hakkama liha ka juurde andma, mis tähendab et peaks minema kuskile liha hankima ja seda keetma või hautama ja siis seda püreestama. Jee.. Mulle meeldib köögis süüa teha ja mässata, aga see kõrvitsaga jamamine on nii tüütu 😀

Vot. Sain jälle igasugu asju pläkutada. Peaks ühe teise postituse ka üle vaatama, mida ma siia üles tahtsin lasta, aga see jäi kuidagi poolikuks, nii et peaks selle veel üle vaatama. Ja kuna ema rõõmud on vara ärgata ja pool ööd mitte magada, siis peaks ennast voodisse sättima. Aga, õhtud ongi ju see kus on sul niiöelda enda aeg, seega ei raatsi veel voodisse ka minna.

Igatahes, järgmise korrani! Teie C.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s