Mõtteid kiusamisest

Istun siin voodis oma märja peaga ja mõlgutan rahulikult mõtteid. Jah kell on öösel ja ma käisin pesemas, aga mul ei ole päeval aega seda teha, sest üks väikemees käib vanni küljes olevat kaitsvat ust eest kangutamas, nii et terve elamine on märg. Samas pesust tulles pole nüüd enam nii väga und ja tundub et on aega rahulikult asjadele mõelda.

Mis mind tegelikult kummitab on see, et ma rääkisin oma sõbrannaga ja meil tuli jutuks kooli kiusamisest. Küsis mult, et kas mind on kiusatud ja kui ma vastasin jah, siis ta oli nii üllatunud. Sama olin ka mina, kui tema samaga vastas.

Ma ei hakka kirjutama kuidas teda kiusati, sest see on tema rääkida. Aga see kuidas mind kiusati.. Olgu, see ei olnud kõige hullem, aga samas see on siiani minusse haava jätnud. Aeg parandab kõik haavad, mis on tõsi, kuid armid jäävad ikka.

Üks eredamaid hetki, kus ma koju jõudes nutsin ja oleksin endalt elu tahtnud võtta, oli see, et peale kehalise tundi, riideid vahetades otsustas üks tüdruk et nüüd on õige aeg minust pilti teha ja see netti üles panna. Nüüd saadavad ja panevad paljud pool paljaid pilte, kuid ma ei ole selline ja see oli suhteliselt viimane piisk karikas. See oli minu jaoks piisavalt kaua juba kestnud. Iga päev kooli minnes, teadsin et kindlasti on jälle midagi mille kallal nokkida. Tol päeval koju minnes ma nutsin ja mõtlesin lausa omalt elu võtta. Ema ja isa olid ka tol päeval kodus ja ei saanud aru mis toimub, kui rääkisin siis oli kohe jutuks et mine direktorile rääkima, kuid ausalt mis tema teha oleks saanud?

Minu väljapääs, oli muusika. Ma kuulasin muusikat ja unistasin. Unistasin ja panin selle kirja ning avastasin mingi hetk ühe foorumi kuhu ma ka asju üles lisasin. Samuti pidasin ma blogi, kuhu ma oma tunnetest kirjutasin, aga selle kustutasin mingi hetk ära.. Hmm miks?

Mul oli koolis ‘sõbrannasid’ küll. Mõni kes sõbralikult nokkis, mõni kes mind kaltsakaks kutsus, sest oli masu ja hea et meil söök laual oli, riided olid väiksem mure. Mitte kõigile ilmselgelt. Hiljem oli jälle sõber ja oli tore.

Ma ei tea, miks ma endaga nii lasin käituda. Või noh.. Ma pole kunagi kuskile kuulunud. Ma olen alati see hall hiir olnud, keda keegi ei märka. Olen olemas just siis kui vaja on, just siis märgatakse.

Olen alati olnud see inimene, keda keegi ei kuule. Kui seltskonnas olla siis minu juttu ei kuulata. Vahest on selline tunne, et võiksin täiest kõrist karjuda või lihtsalt ära minna ja keegi ei märkaks seda.

Gümnaasiumis oli asi toredam. Inimesed täiskasvanulikud. Aitasime üksteist, naersime, nokkisime. Kui aga lõpetamine oli, tutipidu, istusime aulas, pidime kõik kellegi kohta mingi vihje andma ja teised pidid ära arvama kellest juttu, siis mind ei maininud mitte keegi. Isegi mitte tüdruk, kellega ma pm igas tunnis koos istusin.

Ma ei teadnud, et see mind nii häiris või häirib, aga nüüd järele mõeldes, see täiega kriibib mind.

Üks põhjus ka, miks ma ülikoolis sõbraga riidu läksin oligi see, et ma tahtsin kuskile kuuluda. Ja kui tema kallal nokkimine ajas teised naerma siis.. Nii rumal minust. Ma saan sellest nüüd aru. Rikkusin midagi, millegi totra nimel, kui ma juba kuulusin ju kuskile. Ma olin tema sõber.

Loen nüüd järgi mis ma kirjutasin ja mu jutt on nii hüplik. Samas kell on nii palju ja mu mõtted hüppavad ühelt teisele, et tervikliku teksti on raske kirjutada. Viimane aeg magama minna. Sain vähemalt oma segaseid tundeid välja kirjutada. Aitäh teile, kes seda loevad.

Teie C.

4 thoughts on “Mõtteid kiusamisest”

  1. Kusjuures ka mina tundsin, et gümnaasiumis olin nagu võõrkeha, olin ju mujalt tulnu, ja vb seepärast oligi mul rohkem sõpru teistes klassides kui oma klassikaaslaste seas. 🙃

    Like

    1. Võiks öelda, et meil oligi üks väga kummaline klass. Keda mõjutas see rohkem ja keda vähem. Mõni oli alati, kellegi lemmik ja mõni oli rohkem vaoshoitud.
      Ja noh minu parimad sõbrad siis olid kas üldse kuskile mujale kolinud, või siis hoopis ka nooremast klassist 😀
      But we turned out okay!

      Liked by 1 person

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s