Hmm.. Blogmas?

Oeh.. Proovime siis blogmassi? Päev 2 here we go.

Poiss magab, nii et kasutan hetkel võimalust, kuigi palju oleks muudki teha siin, kui arvutis istuda ja trükkida.

Käisime eile väikse A’ga kuuske vaatamas. Kui pühapäeval ei jõudnud kuuseni, siis eile oli see tee täitsa inimeste vaba 😀 Poiss vaatas seda ja ooo vauu! Ehk siis pean ma veel moosimis tööd tegema, et endale koju ka ikka kuuse saaks 😀 Poisil oleks nii äge seda kaunistada ja vaatamas käia. Tuled on olemas, ehted on olemas, natuke karda on olemas, et nagu ju võiks? 😀 Aga noh paar nädalat peab siin ikka korraliku moosimis ja geelitamis tööd tegema.

Kuuse juurest koju tulime, siis nägin jõepeal tuhkru või saarma poega. Tuli sealt jääpealt ja jooksis peitu. Mingi vares ajas teda taga. Tahtsin telefoniga pilti teha, aga ta ei tulnudki peidust välja. Ja siis ma tahtsin sellest mehele rääkida/kirjutada ja siis aku viskas pildi kotti.. Nii et ma olin siis ainuke, kes sellise sensatsiooni otsa sattus. Üks mees jalutas ka sama-aeg mööda, aga tal oli pilk maha naelutatud, et tema ei näinudki. 😀

Ja telefonist.. Siis seda enam minu soov, uut telefoni saada, kasvab. Vahepeal tegin siin suut uurimistööd, et millel oleks piisavalt hea aku, mis oleks ka veekindel, sest minu telefoni ajalugu teades, võiks see igaksjuhuks veekindel olla.

Ma ei tea kas ma kirutasin, aga aasta alguses, hakkasime just vanaema juurest ära minema (ma ei mäleta mis istumine seal oli), mul jope seljas ja mõtlesin, et käin veel ennem vetsus ära. Telefon jäi tahatasku, ei jõudnud veel jope tasku panna ja nii kui ma seal pükse maha sahmisin, siis käis üks plump ja telefon kukkus potti. Väike pobin vandesõnu, õngitsesin selle sealt välja ja hakkasin tagajärgi likvideerima. Istusin siis potil ja tagusin sama aeg telefoni, et kõlarist ja laadia august vesi välja saada. Proovisin kõik pilt oli veel ees ja midagi totaalselt pekkis ei olnud. Lõpuks kui sealt koju saime siis pilti enam ette ei tulnud ja kartsime kõige hullemat, panime ruttu telefon riisi sisse ja õhksoojuspumba alla ja palvetasime, et telefon ikka ilusti tööle hakkaks. Ma muidugi tark inimene ei olnud üldse pilte arvutisse tõmmanud, et nendest oleks olnud kõige rohkem kahju.

Kui ülejäänud pere ka vanema juurest koju jõudis, siis kõik et oot oot karu, sinu telefon? (karu, sest ma olen terve elu üks kobakäpp olnud). Seletasin siis mis juhtus ja noh ikka, et oled ikka karu bla bla. Hakkasin juba kabuhirmus uusi telefone vaatama, et mis siis kui ei lähegi tööle, et mis siis saab? Ma pidin veel ema juurde jääma pikemaks, aga miks? Seda ma ei mäleta enam. Et kui see tööle ei lähe, siis venna või A’ga oleks saanud käia ruttu mingi uue telefoni ostmas.

Lasin telefonil mitu päeva seal riisis kuivada ja oh seda õnne! SEE TÖÖTAB! Ja see töötab siiani. Muidugi peale seda on see veel korralikult retsi saanud, sest siin üks mees vahepeal laseb suust läbi seda ja suusatab mööda maad ja pillutab seda igalepoole, mitte et see mul endal käest ei kukuks vahest aga.. jah.. Ühesõnaga. Ta on mind ustavalt teeninud, aga ma arvan, et on aeg edasi liikuda. Jaanuaris/veebruaris saab 2a täis, selle telefoniga.

Ehk on jõuluvana kullapai mulle nõus uue telefoni tooma 🙂 Muidugi see maailm on jällegi nii kirju. Kui viimased kaks on mul Huawei’d olnud, siis nüüd on mõte liikunud Samsungi poole. Kriteeriumid oleks siis muidugi, et oleks veekindel, et aku oleks hea ja et hind ei oleks hinge mattev, ei taha ju jõulvana pankrotti saata eks.

Aga mis on kõige tähtsam jõulusoov on see, et kõik pere tuleks ühiselt kokku ja veedaks kasvõi tunnikese koos aega. Siin kohal vihjan ma nüüd isa vendadele, kes ei leia kuidagi ühist aega, et kokku saada ja vanaema rõõmsaks teha. Ja sellest harvadest kohtumistest, ei oska ka mina nendest puudust tunda. Ma ei oska nendega isegi midagi rääkida. Muidugi ei aita siin ka see, et ma olen ainuke tüdruk. St siis vanaema lapse-lastest. Onul on kaks poega, siis isa kaksikul on poeg, siis isal on mu vend ja siis mina. Ehk siis ainuke tüdruk. Mida minul on rääkida nendega? 😀 Aga sellegi poolest on mul neid alati hea meel näha, eriti näha kuidas vanaema särama lööb siis.

Vot.. Saime siis tänase kaootilise mula ka kirja, ja vaatame mis homme saab 😀

Teie C.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s