Me oleme elus!

Huh, hämmastav, keegi käib ikka ja jälle kiikamas siin. Ehk olen midagi kirjutanud eks? He he he..

Ma olen tükk aega tahtnud tulla ja midagi postitada, aga.. Ma ei tea millest rääkida. Me elu on suht sama viisi läinud, pole erilisi muutusi olnud. Kui siis see, et härra olin siin vahepeal rohkem kodukontoris, kui muidu. Said töökaaslastega vahetada, et kes kontoris kohapeal on ja siis teised on see aeg kodus.

Käisime vahepeal rohkem looduses jalutamas. Sundisin meid suht iga õhtu kuskile minema, sest ma ei tahtnud poisiga niisama linnavahel jalutamas käia ja kui härra kodukontorit tegi, siis ütleme nii et meil kõigil oli tuulutust vaja.

Mis siin teistmoodi oli, oli see et me ei näinud oma peret nii tihti kui me tavaliselt oleks seda teinud. Me käisime küll maal härra vanemate juures, aga minu pere oli suht pikalt nägemata. Käisime veel enne seda hullu poleemikat mu ema juures, et talle mingeid asju koja osta, a la koera krõbinaid ja sügavkülma asju. Selles mõttes, et hea oli et me käisime, kuna mu isa ja onu jäid ju soome lukku ja said alles paar nädalat tagasi koju.

**

Hmm, mis siis veel? Siin ilusate ilmadega olime me maal. Olime nö enda majas. Korterisse tagasi tulime, siis kõik riided haisesid mõnusalt kopituse järgi. Nüüd olime lausa pea nädala seal. Üritasin küll tuulutada ja põletasime lõhnaküünlaid ja värki, aga no .. linna tagasi saime siis ikka kõik riided haisesid, nii et masin läks kohe käima hehe.

Maal olles oli HOOOPIS teine kulgemine. Päevad möödusid nii kiiresti ja hoopis teises olemises. Poiss nii nautis, ma nii nautisin, A  nautis. Süda lausa kutsub sinna! Kuna me seal nii pikalt olime, siis ikka hakkasid mõtted ketrama, et mis siis kui juba nokitseks seal natuke korda ja kui üürileping siin läbi saab, siis kolikski sinna? Aga sellega tuleb jälle nii palju punkte läbi mõelda.

Hea oleks seal see, et poisi saaks kohe lasteaeda panna. Seal ei ole mingit konkurssi või pikka oote järjekorda. Seal on nii vähe lapsi, et poiss võetaks avasüli vastu seal.

Me ei peaks kuskile mingit üüri maksma. Me saaks selle summa kõrvale panna ja selle majja investeerida. Kommunaale me seal nii maksma ei peaks. Ainult elekter. Vesi tuleb ju kaevust.

Oih.. Siis peaks prügiveo seal vist ringi tegema või midagi selles osas välja mõtlema. Aga see oleks ka ju minimaalne. Arvestades, et me aasta ringi makasame kõvasti üle 100 euri kommukaid. Et jamh..

AGA enne kui me sinna saaks kolida .. Siis peaks üks härra notaris käima. Siis oleks vaja köögi põrand ASAP korda teha. Kelder killustiku täis, uued talad, OSB, soojustus, siis jälle OSB ja siis mis põranda katet mis me tahame sinna. Muidugi peaks siis juba torud ka valmis panema/viima, et kui vesi majja saab, siis ei peaks enam kuskilt põranda alt midagi ajama hakkama.

Veevärgiga on hetkel üks ootamine, sest ämm kandideeris seal, et saaks septiku selle toetusega. Sellest tuli meile ka soodus vist vms. Ma ei mäleta hetkel, mis diili ta võttis või avaldusse pani. Ta teist aastat kandideerib. Eelmine aasta jäi napilt välja, ehk läheb see aasta paremini. Nii et pöidlad pihku eks!

Ühesõnaga.. Kõik on sama. Muutusteta. Rasedaks ei ole jäänud hehe, jonnime siin kohutava kahesega. Ta on vahepeal selline õnnetuse hunnik, et hoia ja keela no.

Just oli tal silm kinni paistetanud, sest kolm putuka hammustust tuli järjest. Ja viimane hammustus oli silma nurgas täpselt. Ei tea kas kõik kolm olid sääsehammustused, või oli mingine neist ka kihu oma, aga JUBEEE. Ta nägi vahepeal välja nagu kuskil poetaga peksa saanud parm. Poisil oli NIII paha olla. Silm oli pool kinni, sügeles, ei näe ju korralikult ja.. aah. Polnud kohe mingit zyrtecit ka kuskilt võtta, mis oleks vb selle suure paistetuse ehk ära hoidnud. Aga noh.. Vähemalt saime selle abil sellest kihelevast ja sügelevast tundest lahti.

Siiis.. Üks nädalavahetus olime ka maal ja härra vend oli oma vingupunnidega ka seal. See vanem on juba inimese moodi haha, aga noorem on täiesti kohutav väike saatan. Nii kui midagi tema soovide järgi ei lähe siis on selline draama.

Me hakkasime ennast ära sättima maalt, aga poiss läks otsejoones teiste laste juurde mängima, nii et me siis mõtlesime, et las ta siis natuke mängib, et tal nii lõbus. Hüppasid seal batuudi peal ja siis väike saatan, et ISSSSIIII miks ta naerab? Ma ei taha, et ta naeraks!

Hästi õel suudab see laps olla. Ta on ennem ka pahasti ja .. õelalt öelnud meie poja suunas asju. Aga kuna ta on 4, siis ei saa ju väga midagi.. teha ka.
See batuudil hüppamine läks lõpuks.. oma soodu. Seal on võrk ees, et keegi sealt välja ei hüppaks ja haiget ei saaks. Meie poiss siis oli seal ees trepil, et hakkas sealt ära tulema aga jäi veel Saatanat vaatama vms, ja siis see väike tegelane lükkas meie last läbi selle võrgu ja ta kukkus sealt trepist alla.  Poisil oli jalal suur sinikas ja silma alt oli ka punane. Esimene hirm oli, et issand ega kuskilt mingi luu katki ei ole, kas ikka omale jalale saab. Aga nii kui maha panime siis juba jooksis autosse, et roolida saaks 😀

Isa oli seal juures, ja siis “kurjustas”, et nii ei tehta ja kui veel midagi sellist juhtub, siis me lähme koju.

See laps vihkab maal olemist. Muidugi ta tahab koju minna. Aga noh, me läksime peale seda kohe minema ka, et ..

Et kui meie laps oleks kedagi kuskilt alla lükkand või õelalt käitunud/öelnud, me oleks lapse korrale kutsunud ja asja teistmoodi lahendanud. Ta on nii pähe istunud lihtsalt, ja ta vingub IGA asjaga.

Üks kord ka olime maal ja siis sõime kõik köögis lauataga. Saatan oli oma isa süles, isa rääkis teistega juttu ja siis.. Liiga kuuuuum on,, bäää. Liiga suur tükk on bääää.. Sa oled fucking 4! Sa oskad vast ise juba kuumale kartulile peale puhkuda. Ja vb oskad ise kahvliga siis väiksema tüki otsida või siis suuremat tükki väiksemaks teha. Meie poiss on 2 ja puhub väga edukalt kuumale söögile peale. Surgib kahvliga, kuni leiab selle õige tüki. Nagu.. Lihtsalt kade meel, et isa korraks kellegi teisega juttu räägib.

Ja kui keegi julgeb midagi selle suunas vihjata, siis on nende poolt selline draama, et kuidas sa julged? Lapsel on vahest paha tuju ja tahab hellust ja kallistusi. Et siis.. Tuletegi maale iga kord kui lapsel paha tuju on? Kellele te sellega teene teete?

Igakord kui näed, et nende auto maale sõidab, siis kõrvad hakkavad juba eos sitavett jooksma. Nagu lapsed on toredad ja armsad, aga neid tuleb ka korrale kutsuda ja mitte lasta iga asja pärast vinguda. Kuskilt peavad nad ju iseseisvust ka õppima. Või olen ma ise liiga.. ma ei teagi.. Ükskõikne?

 

Ok.. Nüüd sai.. Sajast asjast korraga kirjutada. 😀 Ma pean nüüd ruttu supi soojaks laskma, sest üks mees käib juba külmikut rüüstamas.
Järgmise korrani, Teie C!

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s