Remont – See C blogi

Nõutu

Huh..

Fuckadi fuck. Neid fuck’e tahaks sinna tunduvalt rohkem kirjutada, aga see ei ole veel see koht, kus ma saaksin seda teha. Sest praegu on see vaid üks jutt ja võimalus.

Miks ma selline praegu olen?

A’le on vanast töökohast mitu korda helistatud ja kirjutatud ja tööle tagasi kutsutud. Ehk siis, kui me A’ga käima hakkasime, oli ta soomes tööl. Meie suhte algus oli kaugsuhe. Kestis see meil,, aasta? Ülikooli esimese aastalõpus hakkasime käima, käisin veel ühe aasta ülikoolis ja siis kolisin siia, mitte korterisse aga noh.. linna. Ehk siis olime pea poolteist aastat koos, kuni talle viskas koppa ette ja ta kolis minu juurde. Korterisse mida tegelikult ta nkn maksta aitas, sest see oli kuradima ilus ja mugav korter aga natuke meie rahalistest võimetest väljas. Seega tuli A appi, kuna nkn kui eestisse tuli siis ikka minu juurde. Niisiis pidasime me poolteist aastat vastu, kus me kord kuus nv’del nägime.

Alguses oli ta pikemalt(10 päeva järjest), tal oli mingi teine leping, aga enne kui Meil aasta sai, siis ta sai uue lepingu. See siis tähendas seda, et lepingu tingimused muutusid ja ta sai palju vähem eestis käia. Rohkem palka, aga vähem minuga koos olemist. Et see meie suhtele nii laastavalt ei mõjuks, võttis ta otsuse vastu ja kolis minu juurde.

Kui ta sealt ära tuli, siis talle öeldi, et töökoht on tal olemas, kui ta kunagi ringi peaks mõtlema. Ja nii on siis sealt talle mitu korda helistatud ja kirjutatud, uuritud kuidas tal läheb ja et äkki on tal plaanis sinna tulla, eriti nüüd kui pere on.

Praegu on meie elukorraldus ju selles mõttes hästi, sest A on nüüd suurem osa ajast kodus. Ma ei pea enam üksi hakkama saama. Vaid mul on iga õhtu mees kodus, kes mind aitab. Aitab need jonnituurid ja muu üle elada. Me oleme perele lähedal. St nädalavahetustel paki riidekott kokku ja pane autole hääled sisse ja oledki juba kellegi uksetaga, kas siis minu ema või A ema.

Aga kui nüüd soome pakkumine tuleb hea. Tähendab see suuremat palka. See tähendab suuremat võimalust maja jaoks raha kõrvale panna, kokku hoida. Mis muidugi tähendab, et maja ehitus see lükkub teadmata aastateks edasi, aga lõppuks saaksime me selle vb omade jõududega ostetud/ehitatud. Ilma laenuta. Või siis väiksema laenuga. Mis on ju positiivne. Pikas perspektiivis. AGA me ei ole perele lähedal. St me ei saa enam lihtsalt kellegi juurde koju sõita, kui tuju tuleb .. Noh olgu, minu isa, onu ja A vend on ka soomes, nende juurde saaks minna või nemad meie juurde, aga.. noh. Arghh

Fakt on see, et üksi ta sinna ei lähe. KUI siis kogu perega. Ma ei taha, et A jääks poisi elust nii suurel osast ilma. Ma ise kasvasin pm ilma isata. Tähendab nad on emaga abielus ja kõik toimib. Aga mul ei ole mu ema kannatust, sel määral. Ma ei jaksa meest koju oodata nii. Isa on terve mu elu pm kuskil ära olnud tööl. Küll Moskvas, Siberis, Tallinnas ja nüüd Soomes. Kui isa tuleb ütlema, et oh ma ei kasvatanud sind nii.. Siis ega sa väga ei kasvatanudki mind. Ema on kõik suure töö ära teinud. Sina lihtsalt viisid meid nädalavahetustel vb kuskile loomaaeda või ns suvilasse mängima. Muidugi oli mingi pikem vahe, kus isa oli rohkem kodus. Aga noh jah..

Mina tahan, et meie pere selline ei oleks. Kus isa jääb lapse elust, nii suurem määral ilma. Olgu telefonikõned ja videkõned eks, aga see ei ole ikkagi see. Nii et kui minek, siis kõik koos.

AGA mis minust siis saab?

Ma usun, et lapsel on lihtsam kohaneda. Meie oleme ju seal, me ei kao kuskile ära. Aga sellegipoolest on ju täiesti uus kekskond. Lasteaed. Ma olen positiivne, et selles osas ei tuleks meil temaga probleem, vaid et ta saab ilusti kohanetud ja on tubli poiss.

A’l on osad töökaaslased juba vanad tuttavad. Ta ei lähe täiesti võõrasse keskkonda. Ta juba teab, ta on juba selle läbi teinud. Ma ei tea kuidas, sest ta reaalselt läks täitsa üksi sinna. Leidis kuidagi selle töökoha ja läks. Lihtsalt. Pakkis asjad kokku ja läinud.

Aga MINA?

Mida mina teen?

Keelekursus? Jah, kindlasti.

Töö? Kuhu? Mida?

Jääda koju? Mõelda ennast lolliks? Vahtida seda nelja valget seina ja teha rõõmsat nägu, et see sobib mulle?

Samas mida ma siin teen? Lähen samasse kohta tööle tagasi? Ei aitäh.

Registreerisin ennast sinna kursusele ära, millest ma natuke siin midagi rääkisin. Teen kursuse läbi. Lähen siis Soome seda edasi õppima? Algbaas on siis ju olemas. Või.. Mis?

Ma ei tea, ma ei tea, ma ei tea, ma ei teaaaaaaaa.

See on nii lahtine teema. Iroonia, sest elukoht oleks Lahti. Samas on see teema meil mitu korda aktuaalne olnud. Oleme selle kuidagi,, ära unustanud või maha matnud, aga me oleme sellest rääkinud. Üks selle teemaline postitus on mul mustandis ka, sest see oli max 6 kuud tagasi ka jutuks.

Ma kardan, et see pakkumine on liiga hea, et sellest ära öelda. Aga ma kardan ka, kui ta võtabki selle pakkumise vastu, siis KÕIK senine pööratakse lihtsalt pahupidi. Kas ma olen selliseks suureks muudatuseks kohe valmis?

Rääkisin Soome sõbrannale ka, et A’le kirjutati ja pakuti jälle tööd, siis tema oli üli õnnes. Hakkas kohe kortereid vaatama ja saatma mulle. Oli õhinas, et siis me oleksime ainult 3h sõidu kaugusel üksteisest.

Bäää ma ei tea. Ma kardan.

Aga noh enne õhtut ei tea midagi. Kuna A on praegu ühel kursusel Soomes, siis läheb ta ülemuse juurde jutule. See siis kes tal ennem oli seal. Räägivad täpsemalt läbi, mis tingimused oleks, mis palk oleks, kas midagi on selle ajaga muutunud jne.

***

Jätkan seda, nüüd järgmisel päeval.

Ega väga palju targemaks ei saanud ka 😀 A käis tööjuures kohapeal. Näidati ruumid üle (sest ta varem ei olnud ju seal ja ei tea eks) , kuigi seal vist ikka mingid muutused olid toimunud. Nägi mõnda vana töökaaslast veel, kellega ennemgi koos töötas.

Oleme ikka sama nõutud, et mis siis edasi.

Kui A eelmine kord seal oli, siis maksti üürikorterit midagi. Nüüd pakuti välja, et üürikorter oleks mõtetu ja pigem siis maja osta, seda siis nii et midagi maksame meie ja midagi maksab siis firma vms ja kui me otsustame, et me nüüd tuleme tagasi koju, siis nemad ostavad selle poole välja, mida meie maksnud oleme. Midagi sellist. Iseenesest ju hea diil?

Oeh ma ei tea. Keegi võiks öelda mida teha 😀 Sõbranna muidugi utsitab, et tulge ikka Soome. Aga keegi teine võiks öelda mida teha haha 😀 Ma olen nii.. Nokk kinni ja saba lahti. Halp. Give me a sign.

Ma ei tea.. Lähen jooksen peaga vastu seina ja vaatan mis saab. Teie C.

Unekool

Unekool on värskete lapsevanemate jaoks üks tähtis teema. See on teema mille üle vaieldakse tohutult. On kirjutatud erinevaid raamatuid, kuidas toimida jne. Lõpuks tuleb aga ise see õige tee leida, mis just SINU lapsele sobib. See on alati nii, et mis ühele sobib, et pruugi teisele absoluutselt sobida.

Nüüd ma siin siis olen. Üritan poissi harjutada magama, terve öö, et ta ei ärkaks iga paari tunni tagant ja ei nõuaks tissi. Olgu, meil oli siin haigusperiood, kus ta tahtis palju rohkem lähedust ja seda just tihti öösiti, mis omakorda tähendas, et terve selle aja olin mina suhteliselt magamata ja noh.. natuke kuri. I need my sleep.

Mul on üks facebooki grupp, selline väike, 20 inimest. Meil on omavahel chat, kus me igapäevaselt räägime. Jagame oma muresid ja rõõme. Nüüd meie grupis käis ühel une/magamisnõustaja, sest tal tüdruk terved ööd kasutab teda kui lutti. Kui lutti anda, siis seda ta ei taha ja hakkab karjuma, nii et ainuke sobiv variant ongi ema rind.

Kui nõustaja oli ära käinud, rääkis ta meile ka siis mis just neile soovitati. Kuna peretüüpe on erinevaid, siis igale perele on erinevad lähenemised ja soovitused, aga siin kohal rääkis ta just mis neile sobis. Nüüd me oleme ka ise paar päeva nende soovituse järgi toimetanud ja noh.. võib öelda, et progress vist.

Kuna poiss on juba nii suur, heh ühe aastane ainult, siis nüüd ei tohiks enam vanker võrduda unega, vaid soovitavalt käia vankriga ärkvel olemise aeg õues ja siis lõunauneks tuppa magama. Kuna meil on hetkel kujunenud, et poiss magab ainult ühe une, siis meile sobib nii, et käime õues ära ja siis tuppa magama. Või lähme hoopis õue alles siis, kui on juba ära maganud. Saame rahulikult koos vankrit lükata ja teepeal olevaid kive ja oksi avastada. Või siis liivakastis liiva loopida 😀

Päevaste unedega, ma panin teda meie voodis magama. Võtsin ta kaissu, hoidsin kuni ta uinus ja siis hiilisin voodist välja. Nüüd olen teda tema enda voodisse magama pannud. Kaks päeva läks see kisaga, kuid täna juba rahulikult. Mässas oma tekikesega ja jäi tuttu. Ehk siis nõustaja soovitus oli, et ei paneks enam enda voodisse magama. Ma olin just mõelnud, et kui ta nii tublisti ilma tissita magama jääb(seda juba mitu kuud), siis peaks hakkama harjutama, et ta seda ka enda voodis teeks. Sest noh.. Hirm on ikka, et ta lihtsalt keerab ennast meie voodist maha.

Ööunne aga .. Ma annan poisile enne uinumist pudelit/piimasegu, sest ma loodan, et see on nn toitvam(kui minu rind, sest noh piinavabrik on suht tühi) ja ta ei ärka tühja kõhuga enne hommikut üles. Reaalsuses ärkas ta aga küll. Nüüd me oleme paar päeva andnud pudelit hoopis a la 30min enne magama minemist. Suhteliselt kohe, kui pudru on ära söödud. Istume diivanil, vaatame telekat ja joome pudeli tühjaks. St tema joob, minu süles istudes. Siis alles vahetame riided, peseme hambad, anname vitamiini ja paneme ta magama.

Varasemalt me raamatut ei lugenud, sest ta oli kohe krapsti püsti ja tahtis uudistada, et mis asi see nüüd käes on. Nüüd ta püsti ei tule enam, õnneks, ja loeme enne uinumist talle ühe muinasjutu. Siis teeme pai, lausume head ööd, tuttu nüüd, kustutame tule ja istume kuni ta magama jääb. Veel oleme juures, kuni ta uinub, kuid varsti üritaks sellest osast ka loobuda. Et kustutad tule, head ööd blabla ja lähed toast ära. Praegu on see lootusetu unistus, sest nii kui sa hakkad ukse poole minema, on mees krapsti püsti ja vaatab vesiste silmadega otsa. Ja peale seda on tal raske uinuda, sest ta kontrollib koguaeg, et kas me oleme ikka seal.

Ma räägin koguaeg ‘me’ aga tegelikult mina, sest A on enamus nädalad kodust ära, et ma pean üksi seda kõike tegema. Nädalavahetustel aga ‘sunnin’ teda seda kõike tegema ja kakaseid mässusid vahetama. Kui juhtub, et ta on nädalasees ka kodus, siis ta loeb mulle päevi, et millal tema nüüd seda koledat mässut vahetas, et miks ma ise seda tegema ei lähe. Siit tulenevalt, jah me ei ole veel potitreeninguga alustanud, sest noh.. ma olen laisk.

Ma olen hommikuti aeglane ärkaja. Me vedeleme voodis päris pikalt, enne kui püsti tuleme. Potitreening aga näeb ette, et nii kui laps ärkab, siis peaks ta kohe potile panema. Ja siis samal ajal seletama, et pissi pissi või kaka kaka. Aga ma kujutan ette, et seda oleks suvepoole vähe lihtsam teha, sest siis saab palja pepuga ringi joosta ja kohe potile tõsta kui häda tegema hakkab. Mis eeldab, et pott peaks koguaeg käeulatuses olema tho 🤔 Õnneks ta potti ei karda, oleme paar korda sinna ikka midagi kinni püüdnud, aga ega ta seal just väga pikalt ei istu ka. Kohe vaja kuskile uudistama minna.

Igatahes, praegune unekool või mis ta siis on, on meil toiminud. Oleme seda küll 3 päeva katsetanud, aga noh.. võib öelda, et toimib. Lõunauinak oma voodis on üle 1h pikk. Ööunne jäädes ärkab alles 7 aeg, siis kolib ta küll meie vahele/minu kõrvale, mida tegelikult ei tohiks lubada, aga ma jään ise suht kohe magama ja ei jaksa teda voodisse tagasi tõsta. Ehk siis on meil vaja veel harjutada, et ta uinuks täitsa üksi ja et hommikul koliks ta tema voodisse tagasi. Aga kõik muu meie puhul toimib 🙂

Varasemalt, kui ta veel beebi oli, siis sai teda magama kussutatud, või jäi ta meie voodisse magama, sest ma andsin talle rinda seal ja ei julenud teda ringi tõsta, sest kartsin, et ta ärkab kohe üles. Kui ta rinnaotsas magama ei jäänud, siis sai teda magama kussutatud, teda enda voodisse tõstetud, mille peale ta üles ärkas, siis uuesti kussutatud ja siis meie voodisse tõstetud, kus ta siis kaissu sai võetud ja siis uinus ta sügavalt, nii et me saime toast välja hiilida. Nii et see magama panemine, on suhteliselt trikitamine olnud, terve see aeg. V.a. siis kui ta alles 1-2 kuune imik oli 😀

Ma ei mäletagi, mitu kuud me teda juba enda voodisse magama paneme, et ennem sai rinda/pudelit, siis tõstsime tema voodisse, silitasime hoidsime kätt kõhul/seljal ja ootasime kuni ta uinus. Kui A magama pani, siis ma andsin ennem rinda, tõstsin ta voodisse ja siis A silitas teda, kuni ta uinus 😀 Või nüüd kui pudel mängu tuli, siis sai A selle protsessi ka ise ära teha.

Igatahes.. Oleme trikitanud ja mässanud omajagu ja nüüd meil asi suhteliselt toimib. Loodan, et nii ka jääb ja võiks isegi veel paremini minna, st et ärkab alles kell 9 ja varem süüa ega midagi ei küsi. Unistada võib eks.

Järgmise korrani! Teie C.

Kuidas meil läheb?

Eduka blogi saladus pidi olema pidev postitamine. Kasvõi kord nädalas. Veel parem, kui mitu korda nädalas. Aga millest sa kirjutad mitu korda nädalas? Eriti, kui su elu on suhteliselt ruttiinne.

Näiteks viimased paar nädalat oleme me siin vahelduva eduga kõik haiged olnud. Väikemees, mina ja isegi A. Nüüd kimbutab meid mõlemaid põskkoopa põletik, millest õnneks väikemees on pääsenud, kuid sellegi pooleks on tal paari nädala jooksul mitu korda palavik tõusnud. Millest? Kevadistest ilmadest? Meie pisikutest?

Käisime eile perearstil, sest mul on 5 päeva järjest pea tuimalt valutanud. Võtan tabletti või mitte, ikka on suhteliselt sama seis. Hambasse lõi põletiku. Silma koobas tuikab imelikult. Nohu on kõvasti üle nädala olnud. Neid sümptomeid googeldades, saab vastuseks põskkoopa põletiku. Käisin siis sellega eile perearstil, kust sain pereõelt pahanadada, et miks ma ei helistanud ette, et neil on ajad nii täis. Umm.. Esiteks uksetaga ei olnud ühtegi hinge, kui ma sinna läksin ja teiseks, ta mängis arvutis kuradima Mahjongi. No vabandust, et ma oma probleemiga teie mängu segasin. Õnneks vaatas perearst mu ikkagi läbi ja soovitas mulle looduslikke ravimeid, kuna poiss saab ikka rinda, siis proovib kas neist on abi.

Halasin eile A’le, kui paha mul olla on. Palavik tõusis, pea ikka valutas, poiss jonnis, ise olin nutu äärel. Kirjutasin talle, et palun tule koju. Ta läks esmaspäeval Tallinna ja pidi, et tuleb reedel koju. Aga kuna mul oli tõesti nii sant olla, siis ta sättis oma asjad ringi ja tuli päev varem koju. Kui ta ütles, et ta tuleb, siis ma hakkasin õnnest nutma. Esiteks nii armas, ta teab, et mul on raske ja üritab ikka aidata nii palju kui saab ja teiseks, kogu selle haigeks olemisega on kuidagi juhe nii kokku jooksun, et vahepeal tuleb lihtsalt nutu tuju peale. Meil on küll A’ga vahepeal omi probleeme, kuid suures pildis on mul temaga ikka vedanud 🙂

Imetamisest rääkida, siis sõbranna oli nii üllatunud, et ma ikka veel rinda annan. “Aga ta on ju juba aastane!” Ooo, imetamisest võõrutamine on ju nii ilmatuma lihtne! Mida ma teen, kui ta öösel muudmoodi ei rahune, kui tiss suus? Muidugi ma tahaksin juba seda vabadust, kus ma saaksin terve öö muretult magada ja ei peaks muretsema, et poiss ärkab öösel ja nõuab mult süüa. Ja oh, kui saaks veel vabalt head veini nautida, ilma et peaks muretsema, et niii nüüd võtsin ühe pokaali, peaks vähemalt 6h vahet hoidma, ja siis vb võib rinda anda poisile. Aga mis teha.. Elu on selline. Kõik ikka omal ajal. Päeval ma nt üldse rinda ei anna, see ongi selline öine lohutamine. Kuskil artiklites oli ka, et päeval võib võõrutada, aga et öine tissitamine on lapsele veel oluline. Küll ta mingi hetk lõpetab selle ise ka ära. Ma loodan. 😀

Poisist rääkides, siis nüüd on ta endale salaja 2 hammast kasvatanud. 1 hammas tuli ootamatult valelt poolt. Mõtlesin, et see tuleb teisele poole aga näed sa. Siis salaja tuli see oodatud hammas hoopis niisama välja (sinna poole, kuhu me seda ootasime aga ei tulnud) ja poisiga mängides avastasin veel kuskilt tagant suust veel ühe hamba. Nii et täis näriline oma 9 hambaga. 😀 Samuti on ta ära õppinud kõndimise. Muidugi see tuleb veel nii, kuidas tuju on. Suurem osa on ta siiski kahel jahal ja vähem on ta põlvili ja roomab. Õues kombe ja saabastega see käimine veel nii libedalt ei tule, aga harjutamine teeb meistriks.

Praegu tasub meile head tervist soovida, siis saaksime õues kevadet nautida ja mänguväljakul mängimas käia. Nüüd oleme minimaalselt väljas käinud, sest tahame ennast hoida.

Teile samuti head tervist ja ilusat kevadet! Teie C.

Asjad liikuma

Kuna kevad on kohe käes, siis tuleb rattad veerema panna. Või lumepallid veerema panna praeguste ilmastiku oludes. (Mis asi see õues toimub?)

Nüüd sellel nädalavahetusel palusin isal vaadata, mahuteid/septikuid ja enam-vähem plaan paika panna, mis tööd ja mis järjekorras vaja teha on. Samuti võtsin julguse kokku ja rääkisin oma vanaisaga, kes emalt küsis koguaeg, et ega me kodu ostma ei hakka, et ta tahab aidata. Nüüd siis küsisin, et kas ta oleks nõus, meid natuke sponsoreerima. Saime jaatava vastuse, nii et jääme siis ootama, mis summadest sealpoolt juttu tuleb. Samuti rääkisin isale, et vaatasime remondi laenud vms, mille max summa on 15 000 eurot ja see on siis ilma tagatiseta. Isa kohe, et oh see nii suur summa, et sellega saab remonditud küll. MIna jälle kardan, et sellest võib isegi puudu jääda. Isa ikka, et eii see suur summa. Well let’s see, sest tegelikult on tööd ikka meeletult.

Tegelikult ei jää meil muud teha, kui nüüd reaalselt kevadet oodata. Kui maa on sulanud ja pehme, siis saab hakata kaevetöid tegema ja vee majadesse viia. Nii meie majja kui ka ämma omasse. Ämma kaevus on õnneks juba pump olemas ja isegi toru majani veetud, aga seal ei ole välja viivat toru ja seal ei ole majas sees midagi ühendatud.

Aga enne kui meie majja vesi saab, siis tuleb kaev puhastada, pump ühendada ja siis alles septik või mis iganes süsteem sinna teha.

***

Nii.. Jagan teiega ka oma väikest visiooni, mis ma siis olen mõelnud, et võiks seal ära teha 😀 Kasutasin https://home.by.me/en/ programmi.

Hetkel on siis pilt enam-vähem selline. Need lillakad jooned on enam-vähem kus praegu seinad on, need on mul plaan maha võtta, nagu ka järgmisel pildil näha on. Seal kus on suur aken/uks, seal on praegu väiksem aken. Aga kuna me tahame ka terrassi, siis paneme sinna suure klaasist lükkand ukse. Kuna päeval paistab päikest ka rohkem sealt poolt, siis seda rohkem valgust meile tuppa tuleb 🙂

Siin on siis näha, kuidas see suhteliselt välja võiks näha. Ennem muidugi ei tea, kui päriselt niiöelda ehitama saab hakata. Seal programmis ei ole kõiki selliseid vahendeid ja valikuid, nagu ma tegelikult ette kujutan. See oli siis lihtsalt, et näidata, milline see võiks välja näha.

Kuna me võtame toestavad seinad maha, siis me peame panema tugipostid. Siin pildil on vähe poolikult, aga ilmselgelt toetavad nad seinast, teise seinani 😀 Treppi algselt ka ei ole, sest teise korruse tegemine on alles kauge tulevik ja samuti üks suur must auk, meie rahakotile.

Kamin tuleb suurem ja laotud. Kuna selles programmis ei olnud valikut, siis panin selle. Tegelikult see tuleb isegi natuke toa keskemale poole, sest seal on hetkel üks ahi, aga kuna see on valesti ehitatud, siis lammutame me selle maha ja laseme siis uue asemele ehitada. Seal hetkel on siibri süsteem katki, nii et ämm on sinna mingi oma süsteemi teinud. Samuti on seal pliidiga ühine korsten, mis tähendab et tugipostid, tuleb ehitada ohutus kauguses korstnaga, aga seda ei saa ennem teha, kui vist ahi platsis on. Eks näeb. Samuti ei olnud, selles programmis pliiti, aga pliit asetseb tegelikult trepi ees/taga kollases seinas, see mis tühi on 😀

Värvivalik ei ole ka veel täitsa kindel, aga üritasin A’d ära moosida, et äkki on nõus halli värviga. Et osad seinad on hallid ja osad oleks siis erksama ja rõõmsama värviga. Kuna köök on maja kõige pimedamas nurgas, siis mõtlesin et äkki kollane tooks sinna vähe rohkem erksust.

Alguses oli plaan, nüüd sellel pildil olev kollane sein nt mingit punakat tooni värvida, aga mõtlesin et prooviks ja vaataks kuidas see kollasega oleks, et tooks köögis oleva kollase ka nn elutuppa/söögituppa.

Mööbli asukoha suhtes on söögilaua ja diivani asukoht kindlad, sest kööki ei saa lauda, kuna seal ei ole nii palju ruumi ja diivanit mujale panna ka ei saa, sest telekat ei ole kuskile mujale panna.

Ma tahan telekat seinale saada, sest praegu ma reaalselt kardan meie teleka turvalisuse pärast, kuna poiss käib oma kätega seda pläkerdamas ja klotsidega peksmas ja.. Oh kohutav. Kui teleka seinale saaks ja sinna alla mingi telekalaua paneks, siis oleks telekal vähemalt kriimustuste osas ehk turvalisem 😀 Ei pea kartma, et keegi seda maha lükkab 😀

Siin pildil on siis meie esik ja ka natuke vannituba näha. See kus on punane sein, seal taga on hetkel tegelikult kuivkäimla, mille me nkn ära lammutame. See läheb siis vannitoa arvele, et ma oma vanni ikka tuppa saaks. Kogu see veranda sein, mida seal pildil näha ei ole, on tegelikult klaasist. Ma ei kujuta veel täitsa ette, et millised aknad me sinna asemele paneme, aga küll me selle välja nuputame.

Riidekapi osas oleme ka sunnitud vist ikkagi kapi panema, sest sisse ehitatud kappi pole võimalik teha, ‘tänu’ klaasist seintele. Me ei saa ka suuretoa arvelt ruumi juurde võtta, sest ruumi on tegelikult ikkagi vähe.

Punane sein jäi hetkel sinna, sest söögitoa sein oli punane. Ja ma mõtlesin, et siis võiks seda värvi veel kuskile tuua. Minu arust oleks imelik, kui majas on ainult üks sein ühte värvi. Et seda värvi võiks veel kuskil välja tulla. Samas nüüd ma tegin, et nii esikus kui ka vannitoas on mingid seinad sellised punased. Vannitoas on üks sein plaaditud, see sein tuleks duššinurka edasi. Seda jällegi see programm ei võimaldanud. Kui isale näitasin, siis tema, et miks sa siia siis plaati ei pannud. Just enne seda ütlesin, et siia tuleb plaat aga programmis ei saanud panna, sest siis oleks terve sein plaaditud tulnud 😀

Mõtlesin ka, et põrandal võiksid suuuured plaadid olla. Seda kiiremini ja vaevata neid maha saab. Muidugi peab siis põrand täiesti loodis olema. Hetkel on vannitoa asemel mingine kuur, kus on telliskivist põrand. See tuleb täis valada jne. Tööd meil jagub.

Ja magamistuba jääks meil siis selline. Enam-vähem. Mõtlesime, et seal ei viitsi nii mässama hakata, et viskame sinna tapeedi seina. Seal on soojamüür ka, seinas mis hetkel pildil ei ole.. Selle ehk võõpame üle, aga rohkem seal vist värvima ei hakkaks. Aknad on plaan panna kolmekordsed puidust aknad, mis on siis rohkem heli summutuvad. Tulevad kasuks, kui sinna taha tuleb terrass.

Tulevikus on plaan see nn külalistetoaks. Kui sõbrad külla tulevad, siis saaks suvel terrassil nautida ja kui keegi varem ära väsib, et siis ei kostuks liiga palju lärmi sinna tuppa. Vb ei tule terrass kogu seina ulatuses, kes seda teab. See on lihtsalt pelgalt algne visioon.

Magamistuppa oleme ka alguses sunnitud kapi jätma või ostma, sest meil ei ole tavalisi riideid kuskil hoiustada. Kummut on, aga seal on meil pesu ja lapse riided, aga et kuhu muud riided paneme? Muidugi on mul vaja riidekapis suur tühjendus teha, enne kui me kolime, aga jah.. Majas on mingi vana riidekapp, arvan, et teeme selle puhtaks ja korda ja jätame selle siis sinna tuppa kuidagi. Või viime selle esikusse. Eks näis.

Köögimööbel, mis siit pildilt suht hästi paistab. Well seal ei olnud erilisi valikuid. Me peame muidugi köögi ära mõõtma ja vaatama kuidas seal, peale magamistoa ukse kinni panemist asi muutub. Kas saame sinna ka mingi kapi panna või ei, sest pliidi kütmine on seljaga akna poole. Peame jällegi sellega ka arvestama. Ja meil on ka köögi all kelder, mis hetkel läheb kevadel vett täis. Plaanime kevadel maja ümber trassi kaevata, et vesi keldri ei läheks, vaid mujale. Nii.. Aga ikkagi keldri luuk on köögis, nii et ma pean arvestama sellega, et ma seda mööblt täis ei pane ja ikka alla saaksime ronida.

Emal ja isal on keldrisse boiler pandud. Hea ruumi kokku hoid. Kui saame vee keldrist välja siis oleks see ka üks valikust. Kui ei saa, siis oleme sunnitud boileri vannituppa kappi panema.

Ja köögis mööblivärvi osas olen ka hetkel kõhklev. Ennem olin täiesti veendunud, et tahan valget mööblit. Sest siis ei tundu see tuba nii pime. Kuida samas… Nüüd vaatan ka natuke hallikamat tooni mööblit. Sest kollane ja hall ju tegelikult sobiksid kokku eks?

***

Diivani valisin välja. See on hetkel ales, mis paneb mu näpud sügelema, et võiks ju ära osta. A kriipsutas mu mõtte maha, et meil ei ole seda hetkel kuskile panna ja EI.

Siis rääkisin, et ma tahaksin Lätis IKEAs käia. A laitis JÄLLE mu mõtte maha, et meil ei ole mõtet ennem minna, kui seinad on maas ja toad tühjad. Siis näeme visuaalselt palju ruumi on jne. Tänks.

Tegelikutl räägib õigust. Siis võiksime minna alles, kui värv on seinas ja saab tegelikult juba sisustama hakata. Kuigi köögiga vist peaks natuke varem alustama? Ma ei tea.

Aga ma igatahes ootan kevadet! Me saame oma kodu! Jee..

Teen tulevikus blogis, mingi teise alateema/koha, kus siis on ainult remondi ja kodu teemast kirjutan. Üritan võimalikult palju blogisse kirjutada, siis on tulevikus hea lugeda, milline meie kodu ehitus protsess oli 😀

Aga olgu.. Järgmise korrani, teie C!

Lootust on

Hmm millele võiks küll lootust olla? Saan load kätte? Võidan miljoni? Saan täitsa oma kodu?

Lootus on tõesti, et ma saan endale oma kodu. Nimelt on maal kaks maja. Ühes elavad A vanemad sees ja teine maja seisab lihtsalt tühjana. Eelmine nv sai aga räägitud, et mis siis kui me sinna tuleksime? A ema oli üliõnnelik selle mõtte üle. Kindlasti saab temale siis lihtsam olema seal, ma mõtlen aias tegutsemisega jne.

Nüüd ma olen siin viimane nädal lihtsalt kettrand igasugu variante, kuidas maja renoveerida. Kuhu tekitada wc-vannituba. Kuidas kööki kujundada, kuna see on maja pimedas nurgas ja suhteliselt tume ja kõhe. Kuidas teha elutuba suuremaks ja mida teha kahe magamistoaga. Kas ühel sein maha lüüa, et saaks suurema elutoa? Ja samas tooks teise magamistoa seina natuke edasi, et seda tuba natuke suuremaks saak? Kas panna teise toa uks kinni köögist ja teha see hoopis teisele poole? Kui te mõtlete, miks ma ainult ühe magamistoa jätan, siis plaan on ka katust tõsta ja sinna toad teha.

Rääkisin ka emale, mis seisukord seal enamvähem on ja et kuidas ma mõtlen mida teha. Ja siis ema rääkis sellest isale, mis siis utsitas teda mulle helistama. Võib öelda, et isa oli sama õhinas kui mina olen. A on jälle selline.. passiivne. Mina hullult vahutan milline võiks mis asi välja näha ja tema on lihtsalt vakka. Nagu.. räägi minuga! Mida SINA mõtled! Halloo nagu.

Ausalt mul on terve pinterest igasugu kaustasid täis, et mingit ettekujutst endale luua, et kuidas võiks asjad välja näha.

Isaga rääkisime, siis kindlasti esimene samm on vesi majja saada. Kaev puhastada, hüdropump sinna panna, torud vedada, septik paigutada kuskile. Ise mõtlen, et kuna peamajas pole samuti veevärki sees, siis äkki on mõistlik kahemajapeale ühine septik tekitada?

Kui vesi majas, siis on vaja teha vannituba. Samas võiks siis ju ka köögi ära teha, sest need peaksid minu silmis kõrvuti asetsema. Torude vedamise suhtes on see ju mõistlik.

Muidugi on vaja aknad vahetada, sest kui aknad sooja ei pea, siis..

Aga ühesõnaga, ei saa ma ennem mitte mingisugust kindlat plaani teha, kui mu isa pole kohapeal käinud ja maja näinud, sest tema teab kõike ehituse värki ja oskab nii umbkaudu öelda, mis summadest meil jutt käib.

Muidugi kui saakski kaks eelnimetatud asja valmis pluss aknad, siis muuga pole nii kiire. Saab ise kipsi seina, pahteldada, lihvida ja värvida või tapeeti panna. Pm kui saaks magamistoa ka valmis oleks kõik väga viis. Siis saab vaikselt elutoaga nokitseda ja tulevikus vb ka katust tõsta, et sinna tube juurde teha, kuna vb on soovi veel perelisale. Ja poisile tahaks kindlasti oma eraldi tuba ka. Ja samas oleks siis ka mingi külaliste toa variant. Pean silmas siis seda tuba, kuhu me alguses magama kolime. Ma arvan, et jätame need voodid ja kapid sinna, sest oma tuppa sooviks ikka suuremat voodit ja vb natuke teises temaatikas ka.

Ja siis veel hilisemas tulevikus, kui ka korrus on juurde ehitatud, teha siis fassaad korda ja vb ka terrass sinna ehitada. Kujutan juba ette, kuidas terrassi ees on kastid, kuhu saab maasikaid panna ja siis sealt neid noppimas käia.

Ühesõnaga olen ma ülimalt õhinas kogu selle teema pärast. Ja eriti sellepärast, et ma saan seal ISE teha. Muidugi isa juba räägib, et nemad tulevad meile kindlasti appi, et ärgu ma muud mõelgugi. Ja kui kõik hästi läheb, siis järgmisel aastal läheb tegutsemiseks ja vb saame suvelõpuks juba sinna sissegi kolitud. Kas poleks mitte tore? Mina igatahes ei jõua ära oodata!

Teie vägagi õhinas C! Cheers!