Kokkuvõttvalt möödunud aastast

Hmm.. Jõulud on nüüd läbi ja kohe on ka aastavahetus käes. Blogijana on vist kohustus võtta kokku, mis siis möödunud aastal korda saadeti?

Noh alustuseks sain ma emaks. See on aasta tippsündmus. Vähemalt meie pere jaoks. Sellega seoses on olnud iga kuu täis pisaraid ja naeru. Kõik päevad ei ole olnud vennad, aga samas ei muudaks ma nende juures mitte kui midagi. Kõik see on meid õpetanud ja kasvatanud ja nii palju elule juurde andnud.

Samuti suutsin ma ennast kokku võtta, et lõpuks oma ülikooli aegselt sõbralt vabandust paluda. 3 aastat olime mõlemad vait kui sukad aga samas meil mõlemal mõlkus see mõtteis. Peale seda kui ma talle pika romaani kirjutasin, kui kahju mul on ja kui rumalalt ma käitusin, sain vastuse et tegelikult oleks võinud tema ka ju mulle kirjutada ja nn asju klapitada aga ta oli liiga kangekaelne unustamaks seda negatiivset poolt. Või noh ta ütles et inimestel on kombeks unustada see halb osa ja meenutada ainult seda head ja positiivset, aga tema oli selleks liiga kangekaelne ja sellepärast ei võtnud ka tema minuga ühendust. Kuid me leppisime ära ja vahepeal ikka suhtleme, kuigi veider on. Võrreldes sellega kuidas me ülikooliaeg omavahel suhtlesime koguaeg.

Teiseks kirjutasin ma ühele teisele inimesele, kes minuga kogu suhtluse ära lõpetas, sest tema toonasele tüsruksõbrale ei meeldinud, et ta teiste tüdrukute/naistega suhtles. Ehk siis mind blokeeriti täiesti ära ja kuskil pool aastat hiljem, kui ma aru sain et ta mind ära blokkinud on, kirjutas ta mulle et hei kuidas läheb ja ütleme nii, et käitus nagu vahepealset polekski olnud. Ütleme siis, et ma olin natuke pettunud. Ma väljendasin ka ennast selgelt selles suhtes ja sinna see suhtlus siis jäi. Ütlen ära ka et ma olin mõne kuu rase kui ta mulle kirjutas ja veits hormonaalne jne 😀 nüüd ma siis kirjutasin talle, mis teda üllatas ja nõudsin siis selgust. Aga vaevalt me nüüd nii sõpradeks saame, sest mine tea äkki blokitakse mind jälle täiesti ära ja mis mõtet on ennast inimesele avada, kui sinuga lihtsalt, silma pilgutamata, suhtlemine ära lõpetatakse.

Nii et võib vist öelda, et see aasta on natuke leppimise aasta olnud? Nii suhete lepitamine kui ka uue eluoluga leppimine?

Peale rasedust ja sünnitust olen ma ka oma kehaga leppinud. A’le olen ma alati meeldinud sellisena nagu ma olen, aga peeglist vaadates oli ikka, et eh kõht võiks vähe rohkem trimmis olla ja pepu võiks natuke väiksem olla jne. Nüüd.. Mul on jumala suva. Muidugi ma ei saa viriseda, sest ma pole nii vähe kaalunud ma ei tea mis ajast. Aga väike volt kõhul on ikka ja see on täiesti okei. Samuti peale sünnitust olen ma pooltest oma juustest ilma jäänud, kui varem sättisin ja mässasin oma juustega, et oh jeerum kuidas ma sellise peaga nüüd välja lähen, siis nüüd on suhteliselt savi. Ja väga raske on endale mingit normaalselt soengut teha, kui tukk ja meelekohad on alles juukseid kasvatamas, mis ei allu mitte mingisugusele korrale, tee mis tahad, need on ikka nii nagu nemad tahavad.

Sellel aastal olen ma oma vennaga veel rohkem lähedasemaks saanud. Nüüd käib ta vähe tihedamini külas ja meie samamoodi oleme ka tema juures käinud, natuke rohkem. Ma ei tea kas ma olen rääkinud siin, (ma kunagi ammu pidasin teist blogi, kuhu ma kõigest avalikult, oma nimega, kirjutasin) aga suhted minu ja mu venna vahel on ajapikku selliseks.. külmaks muutunud? Muidugi kui mingi probleem oli, siis polnud muret, et ma ei saa sellest oma vennale rääkida või vastupidi, aga samas, mingil muul teemal ka rääkida väga ei osanud. Nüüd oleme selles osas arenenud ja räägime tihedamini ja igasugu asjadest. Miks meie suhe nii.. külmaks muutus? Ma ei tea, vb oli asi selles, et ta läks Tallinnasse kooli ja sealt sai uued sõbrad ja käis harvem kodus ja hiljem olid ‘sõbrad’ aa ja oo, kelle järgi joosti ja tehti. Nii et ma nägin teda väga harva.

Igatahes..

Sellel aastal käisid ka mu sugulased siin Eestis külas. Nii Valgevenest, Venemaalt kui ka USAst ja Kanadast. Oli natuke hullumeelne nädal, aga elas üle.

Mu tädi suutis enne seda, muidugi kõigest sellist draamat teha, et kuhu kõik magama, kui palju peab ikka neile süüa tegema ja kui palju jooksmist nendega tuleb. Reaalsus oli aga see, et enamus ajast olid nad meie juures või viis onu neid Eestit avastama, nii et mu tädil ei olnud mitte mingisugust jooksmist. Mu ema tegi pm kõike.

Ja kui veel tädist rääkida siis.. Mul hakkab juba vaikselt sitt keema. Ausalt. Igast asjast suudetakse selline poleemika teha, et süda läheb pahaks. Ja küll kõik on nii halb ja sitt ja.. praktiliselt, kuidas üldse veel elada saab, ma ei saa aru? Ta on üks negatiivsemaid inimesi, keda ma tean. Pole ime, et tal kedagi kõrval ei ole, ausalt ka.

Käisime jõuludel siis vanaema juures, nagu kombeks. Muidu on seal alati istumine kella 19 aeg, aga ma küsisin, et kas saaks äkki natuke varem, sest tahaks poissi 21 aeg magama panna ja siis saaksime me nii vähe seal istuda. Ja siis tuli, et oh issand ma ei tea kas ma jõuan ja ei tea mis kell siis suvilas ahju peab kütma, et tavaliselt viie aeg oleme seal kütnud jne. Siin kohal on hea öelda, et tädi ei tee mitte midagi ise. Vanaema ja vanaisa on alati seal ja aitavad teda. Aga ometi on temal probleem, et kuidas nemad küll valmis jõuavad, sama aeg, kui mu ema peab kodus kõik asjad üksi hakkama saada, sest tal ei ole lihtsalt kedagi kodus tavaliselt, ta on üksi. Aga ei, emalt nõutakse ikka, et oh mis salatit sa teed ja oi mis praadi sa teed? Kas teed ikka magustoitu kaa jah? Ja ema peab ikka üksi kõik valmis saama.

Samuti on mu isa käinud hästi palju seal ja neid aidanud ja ehitanud ja parandanud ja kõike. Nüüd isa räägib, et ta ei lähe enam mitte kunagi sinna appi! Miks? Sest tädi seisab kõrval ja õpetab kuidas peaks ja miks nii ja naa jne. Et tema kuskilt luges ja et tehakse niimoodi, et isa teeb valesti. Nagu kurat, kui sa nii tark oled, siis miks sa isa appi kutsud? Miks sa ise ei tee või miks sa oma venda appi ei kutstu? Onu kohapealt ta suvel ütles oma tuttavatele, et ah tema ei oska sittagi teha. No õpeta siis jumala eest!

Igatahes, ma tahtsin tegelikult kirjutada, et 24ndal siis läksime vanaema juurde, saime ikkagi kella 17 aeg sinna istuma. Esimene asi, kui me sinna kohale jõudsime, kuulsime kuidas tädi röögib vanema ja vanaisa peale. Vanaisa oli ukse lukku keeranud (ta kardab vargaid) ja tädi röökis, et külalisi on ju oodata, et mida sa kurat lukustad neid uksi koguaeg. Jeee.. nii kena ja positiivne algus õhtule eks?

Noh õhtu läks edasi, saime kõik söödud, kõik oli tore. Saime kingid kätte ja oli suhteliselt aeg siis magustoidu jaoks jne. Enne veel vaatasime kõik oma kingikottide sisu üle. Me viimastel aastatel oleme lihtsalt pakid kätte saanud ja pole mingit luuletuste/laulude tralli vajalikuks pidanud. Kui poja suurem on, siis hakkab raudselt see trall otsast peale 😀 Igatahes, ma kaldun teemast koguaeg kõrvale, vanaisa sai endale uued klapid, et telekat vaadata. Kuna ta ei kuule enam hästi ja telekas muidu  lihtsalt karjuks koguaeg, siis on ta viimased aastad klappidest kuulanud. Need viimased mis tal olid, need läksid katki ja üllas jõuluvana, tõi siis uued. Uutel klappidel ei olnud aga seda lisa jubinat, et saaks sealt samast volüümi reguleerida. Ehk siis pidi häält telekast juurde panna ja kuna telekast tuli sama hetk heli, siis oli tädil muidugi aeg oma arvamust avaldada ja karjuma hakata, et muidugi ta kuuleb, kui telekas nii kõvasti on, nendel klappidel ei ole ju mingit mõtet, kui ta sama kõvasti edasi kuulab!

Sel hetkel mul viskas kopa ette, sest iga aasta, iga istumine, mis vanaema juures on, koguaeg ta karjub kellegi peale või närvitseb või.. Lihtsalt ei jaksa enam. Seega me võtsime A’ga oma lapse ja pakkisime oma kingid asjad kokku ja hakkasime ära minema. Siis muidugi, et oih kas te juba hakkate minema.. Jah hakkame küll, lihtsalt ei jaksa enam!

Okei… Nüüd sai päris pikalt ennast välja vahutada.. Läheks ehk postituse mõtte juurde tagasi? Või ma ei teagi kas on midagi veel lisada?

Lühidalt siis oli leppimise aasta, samas olen hüpanud pea ees täiesti tundmatusse. Aga ma ei muudaks selle juures mitte midagi! Huvitav, mis järgmisel aastal meile varuks on? Kas saame maja ehitama hakata? Kas saame enne lepingu lõppu oma koju kolida? Kas ma saan lõpuks oma load kätte?

Egas muud, kui tuleb oodata, mis uuel aastal meile varuks on.

Teile aga head vana aasta lõppu ja head uut!

Teie C.

Jõulud, kingid jne.

Hea mina.. Kirjutasin aastalõpu posti ära, aga jõuludest pikemalt ma ei rääkinud.

A’ga jagasime oma kinke juba, umm.. reedel, ehk siis 21sel. A sai siis kaks mängu, millest üks on tänaseks juba läbi mängitud ja teine on alguses midagi tehtud, aga küll jõuab. Ja samas sai ta siis veel mp3’me mida igale poole kaasa veeti ja lambisel ajal seda kuulama hakati. Mina sain siis lokitangid ja kommi. Tangid mis mul enne olid, need ei tahtnud kuidagi mulle juustesse püsima jääda. Nüüd uutel on aga isegi temperatuuri muutmis valik. See ju puha luksus! 😀

Me läksime siis samal õhtul ka juba kodust ära minu vanemate juurde. Saime päeva rahulikult olla ja siis 23ndal läksime juba minu vanaema juurde istuma. MInu isa poolse vanaema ja vanaisa juurde see tähendab.

Neile tegin ma kingiks kalendri meie pojast ja ema koerast. Kaks nende musirulli. Tundus, et olid kingiga rahul. Vend pani veel pakki kaks raamatut juurde. Üks oli Urmas Ott’ist. Kui mu onu ülikooli läks, siis nad olid Urmas Ottiga toakaaslased, see on ka üks põhjus miks Urmas talle nii väga meeldis. Vanaisa raamatut ma nii väga ei mäleta, mis selle nimi oli või millest see raamat rääkis. Aga üks päkapikk oli natuke lohakas ja unustas hinnasildi sinna külge. 😀 Nii et kui vanaema seda vanaisale näitas, siis nägin et ups seal on hind küljes, aga jõudsin selle enne ära krahmata kui nemad seda nägid.

Vanaemale kohaselt oli terve laud lookas. “Kõik söök on teie pärast, nii et enne siit ära ei saa, kui kõik tühjaks söödud on!” Aga kuna ta oli ära katnud diivanilaua, mis on suhteliselt madal, siis poiss ulatas täpselt sealt igasugu asju endale krahmata. Nii et õhtu lõpuks oli laud tühjaks tassitud, et poiss neid asju kätte ei saaks 😀 Aitäh väike A, et meid lõhki söömisest päästsid! 😀

Kuna poisil tuli uneaeg peale, siis me kaua istuda ei saanud. Kuskil paar tundi. Läksime isegi tunnikese poisi uneajast üle, aga ta pidas ennast hästi üleval ja ei jonninud. Sai pakiseest ühe raamatu, kus loomadel karvad kõhupeal vms, siis ta istu vanaema süles ja ‘luges’ raamatut, sama aeg kui me kiiruga oma kohvi ja koogi sisse hingasime.

24ndal istusime me minu teise vanaema juures. Ehk siis ema poolsete juures. Nagu ma eelmises postituses kirjutasin, siis esimene asi, kui sinna jõudsime oli tädi karjumine. Muidu oli kõik tore ja söögid head jne, aga kellegi närveldamine ja karjumine rikub suhteliselt kõigi tuju ära, nii et me seal ka väga kaua ei olnud. Samuti tuli ka poisi uneaeg peale, nii et meil oli hea põhjus sealt kiiruga minekut teha. Muidugi see oli vanaema ja vanaisa suhtes ebaaus, aga..

Ah muidugi, vanaisa suutis ka ennast üles kütta. MIks mitte rahulikul jõuluajal rääkida poliitikast? Oo jaa.. Ja siis ennast sellel teemal veel nii üles kütta! Muidugi! JAH! Ma väga kaua sellel teemal neil rääkida ei lasknud! Ütlesingi, et rahulik pereaeg on, et milleks sellel teemal rääkida. Vanaisa noogutas ja leidsid õnneks uue teema.

Samamoodi oli seal pakis üks hooletu päkapikk olnud ja hinnasildi külge jätnud. Seekord siis minu kingile 😀

Väike A sai ühed imearmsad sussid, mis kahjuks talle väiksed on. Ühe juturaamatu, mida saab enne magama jäämist ette lugeda ja Fisher Price’i küpsise tünni.

Kui koju tagasi läksime, siis olid kingid kuuse all ja kuna pojal tuli une aeg, siis tegime tema paki juba lahti, et enne magama minekut siis temaga koos avada. Noh.. Samuti oli seal üks ääretult hooletu päkapikk olnud ja unustas hinnasildi külge 😀 Poiss sai siis talvekombe, millest ma rääkinud olen, aga mida ma pole raatsinud otsa. Praegu pole väga vahet ka, sest poiss kui vankris on siis, tal on seal lambavillaga soojakott, et sinna teda kombega ei ole siis ju mõtet panna. Kombekas sai natuke suur ka, et peaks veel väheke kasvama, et seal normaalselt oleks, samas hästi armsa ja ilusa mustriga sai see.

Kui kõik teised ka vanaema juurest koju tulid, siis tegime kõik ülejäänud pakid lahti. Sain endale RICH juuksehooldus tooted ja lauamängu ja lõhnaõli. Kõik mis mul listis kirjas olid. Ma arvan, et üks mees jagas mu listi laiali 😀 Vähemalt mu vennale.

A sai mingi eriti uhke programmeerimis ja meisterdamis asja. Kui paki lahti tegi, siis istus ja luges kõik jupid üle ja oli nagu väike laps. Kõik teised vaatasime oma kingi üle ja okei, äge. Tema aga istus ja luges ja vaatas ja .. 😀

Kuna ma vennale tellisin Alist kingi, mille ta ise välja valis ja ütles, et see võiks tema kink olla, siis pole see veel kohale jõudnud. Ja kuidagi imelik oleks olnud, mitte midagi kuuse alla panna. Siis ma ostsin oma poest (kus ma töötasin) talle ühe jõulu teemalise särgi. Seal oli mingi laiskloom vms, kes kinke avas. Suhteliselt meenutas mu venda, nii et ma ostsin selle talle ära 😀 Kui paki avas, siis ütlesin, et tema kink on tulemas, et teab küll mis see on.

Ema sai siis igast keha kosmeetikat, kui nii võtta. Ja isa poolt siis kampsun ja pross. Ema kohe, et kellelt see siis on. Ma et isalt. Tema et ahaha.. ja kes teostas? 😀 Rääkisin, et isa soov ja minu teostus. Oli vist aru saada.

Isa sai siis samad asjad, mis eelmine aasta. Samas vend pidi sinna midagi juurde panema, aga see tellimus mis ta tegi ei oleks kuidagi kohale jõudnud, nii et ta tühistas selle ära ja jäigi need mis mina ostsin. Pluss ema poolt siis sai lõhna, mis tal oli otsa saamas ja mille üle ta nurises.

25ndal läksime me maale, A vanemate juurde. Olime viimased kes kohale jõudsid, aga suht savi. Seal ka sõime, avasime kinke ja saime sauna.

Poiss sai ühed pehmed silikonist? klotsid. Kogemata sai sama raamatu, mis teise vanaema juures pakis oli, natuke näksimist, mingi sõitva rongi ja pardi ja siis lamba nahas raamatu.

Sealt pakkus kõige rohkem huvi, need klotsid. MIne tea äkki erinev värv on eri maitsega eks?

A sai lauakella ja shokolaadi. Samuti sai ta veel auto tolmuimeja ka. Mingi väikene selline, mille saab sinna sigareti süütajasse pista ja siis kas istmed puhastada vms. Kuna poiss läbustab oma krõbuskatega siis ma arvan, et see kulub ära küll. Üks päkapikk unustas kellale hinnasildi külge. Ups. Samas ma arvasin, et kuna see on tellitud, et siis hinda küljes ei ole, aga no näed.

Mina sain näomaske, kehakoorija, joik mingi pulk, mis on kehale määritav ja siis värviraamatu, mida ma siin juba usinalt värvinud olen.

Järgmisel päeval maal olles aga jäi poiss haigeks. Haigeks selles mõttes, et räige köha tuli. Ma mitu päeva rääkisin A’le et ta kuidagi kahtlaselt naerab või teeb. Ema ja A, et ma kujutan endale ette ja nüüd siis tulemus käes, et ma ikkagi ei kujutanud seda ette ja köha platsis. Egas muud midagi, hanerasva rinnale ja palvetama, et palavikku ei tule. Mingi madal palavik oli, mida palavikualandajaga alandada ei saanud, aga see läks õnneks hommikuks üle ja pole rohkem tulnud. Nüüd on juba köha natuke paremaks ka läinud, et hakkab vaikselt üle minema.

Praegu on see hull gripi ja viiruste hooaeg ka, nii et see võttis seest veits õõnsaks, et appi.. Kas meie poisil nüüd ka?

Järgmisel nädalal on nkn perearst ka, et saab üle vaadata ja kuulata, et kas kõik ikka korras.

Nüüd peale jõule on päevad täiesti sassis. Eile vaatasin instagramis ringi ja loen, et kõik aga kirjutavad et jee reede jne. Mina aga mõtlen, et mis mõttes reede? Lollakad olete? Täna on ju neljapäev. Telefonilt kuupäeva vaadates jõudsin tõdemusele, et kurat oligi reede.

Nii asi läheb jälle lappama, nii et aitab! Sain kõik kingid üles loetud, et kui peaks vajadus olema, meelde tuletada mis kingiks sai, on hea siit lugeda.

PS. Grupis tuli üks kord teemaks, et mis kinkida ja siis keegi rääkis, et ei mäleta mis eelmisel aastal kingiks sai. Nuputasin mis ma nuputasin, aga ma samamoodi ei suuda meelde tuletada mis ma kingiks siis ikkagi sain! 😀 Nii et, see aasta olen targem ja kirjutan üles 😀

 

Head vana lõppu ja uue algust! Teie C.

 

Ideede kontor vist?

Ma olen siin nädala ja peale tegelenud kingimajandusega. A’le olid asjad juba ammu olemas aga ülejäänud perele vajas veel ostlemist. Nüüd tuleb muidugi tore see, et mu pere on lihtsalt nii awesome. Eriti ägedad on mu vend ja isa.

Alustan siis vennast. Tema kohe alguses et oh osta ja siis ütle palju maksis ja ma annan sulle raha. Okei.. Kui küsin nõu et kas see oleks okei või mis ta arvab, siis tema et ah vaata ise, ma viskan raha. Nagu.. Anna mulle palun nõu lihtsalt! Vahepeal oli isa kingiga plaan, et ostaks siis elektrilise hambaharja.. Kirjutasin vennale, et mis ta arvab. Tema et otsi ja uuri ja siis ütle palju maksab. Kurat küll, miks mina pean otsima ja vaeva nägema? Palun vaata ise ka midagi! Ma ju sellepärast käingi idee välja, et sa saaksid selle ümber lükata või midagi ägedamat asemele pakkuda. Aga oh jumala eest ei! 😀

Ja nüüd täna käisin veel poodides mingeid asju vaatamas, et maale lastele ka pakisisse ikka midagi saaks +A venna naisele, kellele meie siis seekord tegema peame. (me teeme muidu maal loosi iga aasta, aga nemad ei ole kunagi tahtnud osa võtta, siis me oleme teise vennaga kokku leppinud, et nemad teevad ühele neist ja meie teisele.) Igatahes ostlemise juurde tagasi tulles.. Helistasin isale, et küsida kuidas tal on, ja mis plaan, sest kui ma talt paar päeva tagasi küsisin, siis tal ei olnud õrna aimugi mida emale kinkida võiks. Ma siis pakkusin talle välja, et mida võiks ja siis tuli jälle, et kuule vaata ja osta siis ära ja ma annan sulle raha, et muidu oli plaan minna nädalavahetusel otsima, aga noh kui sa juba küsid siis noh eks sa siis osta ära 😀 tore, tunne veel muret eks..

Igatahes, sain ma nüüd siis emale kõik vajaliku soetatud. Isale on pool, siiani on küsimärgi all, et kas kingime hambaharja või ei. Lastele on ka MIDAGI olemas, aga need vajavad veel täiendamist. Ja vennale sain ka kingi tellitud. Kuna see tuleb välismaalt, siis ma arvan et see jõuab äkki Jaanuaris kohale, nii et peaks väikse kommikarbi vms kinkima ja kaardi panema, et põhikink on tulemas aga jääb natuke hiljaks 😉 Ja isegi tädile on natuke midagi olemas. Sinna veel midagi väikest juurde vaja. Nt shokolaadi vms, et natuke suud magusaks teha. Ja A venna naisele sain! See on suur saavutus. Iga kord, kui me oleme pidanud talle tegema, siis me oleme kinkinud talle suuure teekarbi, saja erineva teega siis. Küsisin A’lt et mis me siis kinkida võiks jaa… ‘Ah tee karp vms’ 😀 Natuke imelik vist juba sama asja kinkida iga aasta?

Kuna A on Tallinnas, siis pidin poisiga üksi/koos poodi minema. Ma kardan alati üksi kuskil keskustes käia, sest kui poiss jonnima hakkab siis peaks suht ruttu koju hakkama sättima ja ei ole aega ringi vaadata. Kui kahekesi minna, siis poisi saab üle anda, et kuule mine jaluta temaga ringi, et ma üritan kiiresti ära vaadata/osta.

Aga poiss pidas ennast nii hästi üleval. Jutustas oma jänkuga ja uudistas ringi. Tavaliselt kui toidupoeski käime siis poiss on nii vaikne ja rahulik. (nüüd kui sellest kirjutan siis raudselt järgmine kord kui pood lähme ta jonnib ja kisab 😀 ) Tegelikult ma peaksingi homme uuesti käima vaatamas, sest grupis loositud emmele on veel kinki vaja. Sellega ma olen natuke jännis, sest tegelikult ei tea nii hästi inimest ja suva asja ei taha ka nagu kinkida. Nii et homme peab avatud mõttega/peaga (error) ringi käima 😀

Nüüd ma asun siis vanaemale kalendrit kokku klopsima. Ma olen seda vist 5 korda üritanud teha ja ma ei ole ikka sellega kuskile jõudnud. Nüüd sain isalt ka pildid kätte, mida ta mulle saata ei osanud. IT tugi C saatis õpetuse, kuidas telefonis gmaili pilte lisada. Et kui abi vaja, siis ma võin aidata! 😀

Olgu, pean ruttu tegudele hakkama, sest äkki üks mees otsustab, et ta ei taha rohkem magada ja tuleb arvutit ahistama.

Järgmise korrani! Teie C.

Peavalud

See kord on need täiesti minu süül. Või noh osati. Ma arvan, et asi võib olla selles aga ennem ei saa teada kui asi katsetatud on.

Nimelt peale sünnitust võib naistel silmanägemine halvemaks minna. Nüüd äkki pool aastat hiljem siis seda ka tundsin. Poisiga õues jalutades hakkasin silmi kissitama ja ei näinud enam nii selgelt. Rääkisin kohe emale, kes vahetevahel prilli poes töötab, tema siis kohe et aga sellel kuupäeval on meile optometrist tulemas, et kas te olete koju tulemas kui jah, siis ma panen aja kirja. Noh ei läinud see aeg. Siis jäi jutt et käin tema juures siis siin et ometi ta töötab ju samas linnas kus ma elan, et vahet pole. Siis aga ta oli viimaseid nädalaid oma vanas kohas tööl ja nüüd ma ei teagi kus ta töötab. Ehk siis ma ei leidnud seda sega, et saaks käia oma silmi kontrollimas.

Viimati kui kodus olin siis käisin ema juures tööl ka ja proovisin mingeid raame, et võiks endale veel varuks mingid prillid soetada, sest poiss pidevalt kisub ja kakub neid, nii et mul on hirm et ta lihtsalt tõmbab need puruks ja siis mul ei olegi midagi ette panna, kui mingid saja aastased millega ma enam üldse midagi ei näe, või siis läätsed mis silmi nii kuivatavad ja mu pea nii valutama panevad, ei aitäh.

Või on mul hoopis madal vererõhk nagu mul ka raseda aeg oli. Kui ma hommikul kohvi juua ei jõudnud või ei tahtnud, siis oli garanteeritud et ma olin diivani kaunistus või ei tõusnud voodistki püsti, sest peavalu oli nii meeletu et midagi teha ei saanud ja ei jõudnud. Ja seda mitu päeva.

Nii et ma loodan, et asi on mu silmanägemises, või noh mitte nägemises, sest seda on lihtne parandada. Uued klaasid prillidele ja korras.

Siin kohal ma ei saa aru inimestest, kes lihtsalt moe pärast prille kannavad. No miks? Ma teeks kõik, et ma neid kandma ei peaks. Need on nii.. Ebamugavad. Pikali telekat vaadata ei saa, sest nii võid raami viltuseks väänata, prille eest ka ära ei saa võtta kui nendega ebamugav on, sest ilma nendeta ju lihtsalt ei näe. Õues lume või vihmaga käimisest ei tasu üldse rääkidagi, oleks siis kojamehed mis neid puhtaks pühiks, oh ei. Või kui külmaga tuppa lähed siis on kohe klaasid udused ja jälle mitte midagi ei näe. Kohutav ma ütlen.

Nii et.. Ma lõpetan nüüd siin ära..

Teie peavalust torisev C.

Post kaks. Jõulu teema

Kas õnnestub kohe teine post ka otsa kirjutada? Proovime.

Nüüd kui on esimene advent, siis võib juba südame rahuga jõulu juttu rääkida.

Mina ja mu kodu kaunistamine ja kingitused ja muu säärane, sest see aasta on jõulud hoopis isemoodi.

Sellel aastal on mul suurele A’le juba kink olemas. Mõtlesime, et väiksele A’le ehk ei tee see aasta kinki, sest ta on nii väike ja nkn midagi aru ei saa aga ma leidsin ägeda rongi, mille võiks jõuluvana tuua. See on selline rong kus on vedur ja siis iga vagun on nime tähega. Ja kui on nt 2 nime siis saab vahele mingi ‘valvuri’ vaguni panna. Nii et me mõtlesime, et võiks selle talle kinkida. Arvestades, et ma turvatooli sealt ostsin/tellisin ja see 5 päevaga kohale tuli, siis peaks see ka kindlasti enne jõule kohale jõudma.

P.S kuna meil on maja taha sissesõit nii kitsas ja paha, siis kullerid tavaliselt siia sisse ei sõida. Nii et kui mu tool toodi, mis kaalub 15kg ja oli üli suures kastis, siis see vaene kulleri poiss, pidi seda mäest üles tassima (elame poole mäe peal). Nii kahju oli vaadata kuidas ta seda vinnas, nii et ma lasin tal selle hoopis meie auto pagassi panna, mitte meile teisele korrusele tuppa vinnata.

PSS. pidin lapse üksi tuppa jätma, sest ma ei teadnud kuhu kuller selle tooli paneb ja ei tahtnud last õues külmetada. Kartsin, et poiss kisab terv selle aja, et kus emme on. Selle asemel oli täielik vaikus kui ma tuppa sain. Tüüp oli wc ja sahkerdas seal wc paberiga.

Kingitustest, siis vaevan ma ema ja isaga veel pead. Tean küll mida isale võiks, sama mis eelmine aasta, aga see on ikkagi see sama mis ta eelmine aasta sai. Vend oli ka et sa ju eelmine aasta kinkisid selle, samas ise uut ideed ka ei andnud. Mõte oli siis, et isale nurme tõrvaseep, sest see täiega meeldib talle, eriti peale saunas käimist. Pluss veel PJ püksid, sest ta veab neid pükse soomest eesti, ja eestist soome, et siis oleks ühed püksid siin ja teised tal seal. Ja miks ei võiks olla PJ pükse mitu paari?

Ema vihjas, et tal on jälle kehakreem otsas ja ehetest talle meeldivad prossid. Selge. Kehakreem on välja valitud. Üks hea lõhnaküünal samuti, sest neid ei ole kunagi liiga palju. Aga midagi võiks ju veel?

Ja vend. Oh jumal! Ütles, et ta tahaks ühte postrit, aga selliseid ei müüda eestis. Siis mõtlesin, et laseks teha, aga ma ei leidnud piisavalt hea resolutsiooniga pilti, mis kannataks suureks postriks teha. Ja kui kuskilt välismaalt tellida, siis ei tea kui kiiresti need kohale jõuaks.

Pluss tegime me oma beebigrupis ka jõululoosi ja nüüd on ühele emmele ka veel kinki vaja. Ma ei kujuta ausalt öeldes ette ka mis see olla võiks. Pole veel seda õiget ja ägedat asja näinud. Kui kellegil mingeid häid ideid on, siis võib jagada 🙂

Ja siis veel muidugi, tegime A vanemate juures ka loosi ja sain see aasta siis A kellele kink teha. Kaks kinki siis minu poolt see aasta. Ning muidugi ei saa unustada, et A venna lastele on ka vaja midagi välja mõelda. Ühele lapsele oskaksin teha aga teisele kahele?

Oh ja muidugi ei tasu unustada, et see aasta oli plaan isa poolsetele vana-vanematele teha kalender, meie nunnust koerast ja väike mehest. Pildimaterjali nagu jätkuks, aga samas ma ei kujuta ette kuidas ma panen suvise pildi talvisele ajale? Nii et peab seda veel nuputama. Armas on see, et eelmine kalender mis ma neile tegin, siis vanaema on selle uue kalendri peale pannud ja keerab iga kuu lehte, et uus-vana pilt oleks siis kalendri pildiks.

Nii et kinkimist ja nuputamist on omajagu, aga ma ei ole selle vastu, sest lõppkokkuvõttes on tore näha kingisaaja rõõmsaid nägusid.

Uuh ja teate mis veel äge on? See, et esimese detsembriga sadas lumi maha. Eile terve päeva kraamisime maja ja kaunistasime. Panime tuled kõik üles ja karrda kamina peale ja pärja uksele jne. Ja siis õhtul hakkas õues aina valgemaks minema ja siiani on naabri katus valge ja nii ilus ja mõnus on!

Nalja ka veel. Panin ühed lambid ‘lakke’ seinale. See on pm köögis siis ukseauk. See on suur ava ja sinna üles siis teipisin lambid. See aasta mõtlesin, et teen asja huvitavaks ja nn punun naad siis risti rästi üle selle ava. Kõik teibitud ja värki ja panen juhtme seina jaaa siis need ei läinud põlema. Selline ahastus tuli peale, et midaaa.. eelmine aasta need ju põlesid ja mis mõttes need nüüd ei põle? Ma nägin ju nii palju vaeva. Kuna elektrik on omast käest võtta siis A hakkas asja uurima ja saime ikkagi tuled põlema. Aga oleks siis piisavalt tark olnud ja ennem proovinud kas need üldse põlevad, oh jumala eest ei.

Samuti olen ma see aasta kuuse jaoks koha valmis teinud. Keerutasin ühe riiuliga ühest nurgast teise, et oleks ruumi siis kuusk nurka panna. Keerutasin, mis ma keerutasin, lõpuks sai ta ära keerutatud ja kuuse jaoks on auk olemas. Loodan, et A ikka on nõus selle tuppa tooma. Ta arvab, et me ainult ühte meest kuuse juurest ära veamegi. Aga eks siis näha ole, kas ma kirun ennast või olen ikka rõõmus, et kuusk majas on . Ja kui palju saab korrutada, sõna kuusk, ühes lõigus?

Ma arvan, et siin kohal siis tõmban otsad kokku. Ehk siis järgmise korrani?!

Teie vägagi jõuluelevil C!

Uni

Mida on nii väikesest asjast kirjutada nagu uni? Lähed voodisse, paned silma kinni ja magad. Eks?

Ha ha.. Oleks see vaid nii lihtne. Eriti sellel väikesel tegelasel. Kui palju peab vaeva nägema, et üks väike inimene magama saada. Oma laiskusest jäi poiss meie vahele magama, sest ta sõi õhtuti/öösiti nii tihti, et ühest voodist teise, edasi ja tagasi tõsta, oli lihtsalt nii tüütu ja une kvaliteet sai mõlemal kannatada.

Nüüd oleme siis hakanud poissi uuesti oma voodisse magama harjutama. Päeval ei tule sellest nii väga väljagi midagi, aga õhtuti isegi õnnestub. Alustasime siis 14×18 meetodiga. Ehk siis lasime poisil 14 korda voodis püsti tõusta ja siis jätsime ta 18 minutiks üksinda tuppa. Nutma. Ausalt see on väga lõhestav tunne, kui sa pead lihtsalt kuulama kuidas su laps meeleheitlikult teises toas nutab. Ootab taimeril millal minutid vähenevad, et saaksid juba oma last lohutama minna. Kui need õõvastavad ja pikad 18 minutit läbi said, siis läksime tuppa, panime ta uuesti pikali ja siis paitasime ja lohutasime, kuni ta magama jäi. Seda siis kuniks 15-30 min ja siis poiss uuesti üleval ja uuesti enam magama ei jäänud, kuniks me siis ise ka magama läksime.

Siin kohal on ta täiesti oma isa koopia, kes samuti ennem magama ei jäänud, kui ema ja isa. Eriti siis kui külalised olid, teised vennad ammu magasid, aga tema oh heldust, ei.

Igatahes.. Kui me lõpuks ise ka magama lähme, siis paneme uuesti poisi oma voodisse (võrekasse). Tõmbasin võreka meie voodi kõrvale, nii et ma saan teda läbi pulkade paitada ja kätt kõhul või seljal hoida. Nii jääb ta siis meil uuesti magama, kuniks uus söögikord peale tuleb.

Varasemalt saime poisi magma, kui ta mul tissiotsas oli. Selle oleme nüüd välja juurinud, et annan talle ennem süüa, kui tudukaid vahetama lähme jne, ja siis paneme edasi voodisse ja paitame jne, et poiss magama saaks.

Kui ta varem tissiotsas magama ei jäänud, siis kussutasime teda. Tihti peale juhtus nii, et saime ta magama kussutatud, aga nii kui ta voodisse tõstsime, siis oli plaks üleval. Nii siis oli jällegi lihtsam, et panime ta meie voodisse ja siis läksime ise ka kõrvale pikali, tegime pai vms, ja siis kui ise magama läksime kas tõstsime ta ringi või jätsimegi meie vahele.

Muidugi seda tegime me siis, kui ta veel mööda voodit ringi ei seigelnud nii väga ja julgesime teda siis ka üksi sinna jätta.

Ma räägin koguaeg et me, aga tegelikult üks meist paneb lapse magama. Aga lihtsalt selles mõttes, et me mõlemad teeme seda sama asja, et siis tulebki siit ka see me 😀

Nüüd päevaste unedega on lihtsam, sest siis ma käin tavaliselt vankriga õues jalutamas ja poiss magab seal. Sealt siis tulenevalt kas 30 min kuni 3h 😀 Eriti tore on siis, kui see 3h tuleb hästi külma ilmaga, nii et ma pean seal ära külmuma, samas kui poisil on hea soe lambavillas magada.

Oh kui toredad olid need ajad, kui poiss magas toas 3h ja teda ei häirinud miski. Said rahulikult toimetada või siis lihtsalt niisama olla. Olid need vast ilusad ajad.

Nüüd sai poisi unest jahvatatud. Oleks kena kui keegi saaks minu une ka korda. Tihti peale lähme A’ga koos magama, tema ammu ilma magab, kuni mina alles voodis ringi keerutan ja õiget asendit otsin. Ja siis kui ma olen lõpuks suutnud magama jääda, on aeg poisile süüa anda, ehk siis ma pean uuesti üles tõusma, et poiss võrekast meie kõrvale tõsta. Ning siis olen ma dilemma ees, et kas ma tõstan poisi tagasi või jätan ta meie vahele 😀 Tihti peale jääb ta meie vahele. Siis on jälle, et miks ma siis teda oma voodisse magama üritan saada, kui ta ikka meie vahel lõpetab. Kui tuleks juba see aeg, kus see öine söötmine ära jääb, saab unekvaliteet ka vähe paremaks ehk.

Kuigi ma ei saa väga viriseda, sest kui poiss hilja magama jääb, siis ta ärkab ka hiljem üles. A la jääb meiega koos kell 1 magama, siis magab kuni 12ni välja või isegi rohkem. Aga me ise ei luba tal nii kaua magada ja äratame ta varem üles.

Ja ma olen niiiii hämmingus, kuidas meil saab NIII ARMAS laps olla? Kuidas ta nii nunnu on? Ja ta oli NIIIII tillukene. Nüüd vaatan eriti, kui Mallukal väike Marta sündis ja temast koguaeg pilte paneb. Meie poiss oli ju sündides veel väiksem kui Marta ja nüüd on nii suur ja asjalik ja.. Mu süda härdub lihtsalt.

Muidugi on helgemaid ja mustemaid päevi. Nagu öeldakse, siis kõik päevad pole vennad ja see on nii tõsi. Üks päev on ta nii heas tujus ja naerab ja mängib ja on omaette nii tubli. Ja siis teine päev ripub ainult jalaküljes ja undab ja viriseb ja klemm jookseb nii kokku.

Vot. Nüüd sai mulisetud küll.

Ilusat esimest adventi Teile! Järgmise korrani, teie C!

Kontsert

19 september juhtus midagi erakordset. Ma käisin Soomes Halestorm’i kontserdil!

Ma olen paar aastat juba neid kuulanud ja nende muusikat fännanud ja kui mu sõbranna ütles, et nad Soome tulevad, tahtsin kohe pileti osta.. AGA mis siis pojast saab? Samas ta on siis ju juba 6kuune, peaks juba vb lisa sööma jne. Olgu, lasin siis A’l endale pileti osta ( ma olin just poja jaoks mingi suurema väljamineku teinud, sp lasin ka A’l pileti välja teha). Pilet käes, kuupäev paigas, ununes see nagu ära. Ostsin paar nädalat tagasi veel laeva piletid ära ja kuidagi sinna ta jäi, kuskile aju taha plaanile.

Olin ammu juba isaga rääkinud, et kui ma tulen, et siis ma jään tema juurde ööseks. Onu muidugi pakkus, et tema elab lähemal ja rongipeatus on tal majaees, et saaksin sinna ja poleks nagu väga vaeva ka minuga. Well.. Mind teades, siis ma oleksin võinud täiesti vale rongipeale istuda ja lõpetada kuskil kaugel piiriääres, nii et me ikkagi otsustasime, et ma lähen isa juurde.

Hommikul pakkisin kiiruga asjad ja 11:30 läks buss Tallinna. A saatis mu poisiga bussile ja läksid siis ise koju tagasi. Oiii kui raske südamega ma sinna bussile istusin. Ikka ju muretsed, kas poiss käitub ilusti, ega tal jonnituju ei ole, kuidas ta sööb ja kas ta ikka magab jne jne.

Kuna ma läksin A venna ja ta naisega (mu sõbranna) kontserdile, siis peatus enne laeva, oli nende juures. Läksime kõik koos laevale ja siis peole. Kuna ma olen Soomes ainult mõned korrad käinud ( esimene kord oli klassi ekskursioon ja ülejäänud kaks korda olin A juures) siis ma ei teadnud Helsingist väga midagi. Ma isegi ei kujutanud ette kus kohas see koht on kus see pidu hakkab. A vend siis juhatas ja talitas meid.

Enne kui kontsert hakkas jõudsime veel nende hotellis käia ja väikse soenduse teha. Ma jõin ühe väikse siidri, viimati tarbisin alkoholi kuskil kuu, enne väikse A teada saamist.

Igatahes, see oli TAEVALIK! Issand jumal, kuidas see naine laulda oskab! Olgu, plaadid on head, ta laulab ülihästi oma pikki vokaale, aga laivis! Oh mu jumal! See on tuhat korda parem ja võimsam! Kui aus olla, siis ma ainult kuulsingi neid, või noh kuulasin. Kuna ma olen üüratult lühike inimene, kuskil 157-158cm pikk, siis ei ole mu vaateväli just kuigi suur. Eriti kui keegi pikk koljat mulle ette astub, muidugi seda ka tehti. Vahepeal sain kikivarvukil olles kellegi õlatagant lavale näha ja ma ütlen et see tädi oli seal no nii äge! 😀 Mis veel natuke selle elamuse ära rikkus oli see, et keegi koguaeg peeretas mu ees. Konkreetselt, iga mingi aja tagant viskas mingi haisu pahvaka näkku, see oli nii jube, et see ajas mul südame pahaks. Aa ja üks asi oli veel, et kontsert toimus väikeses rokikas, kuhu oli liiga palju pileteid välja müüdud, mis tähendas, et see ala kus lava oli, oli paksult inimesi täis ja liikumis ruumi oli vähe. Pluss puuksuhais hakkas rohkem ninna 😀

Kontsert hakkas hiljem, mis tähendas, et see lõppes ka hiljem. Mu isa teadis, seda kellaega mis ürituse avalehel oli ja tuli selle järgi mulle järgi, pluss isegi natuke varem, et saaks kindlasti koha kuhu parkida. Igatahes.. A vend ja ta naine ei saanud aru, kes see paks onu on, kes seal seisab. Kui ma tutvustasin, et see on mu isa, siis sõbrants oli üllatunud, et wow tegelt, te ei näe üldse sarnased välja. Mis on muidugi tõsti, sest ma olen rohkem oma ema moodi. V.a mõned iseloomu jooned..

Mis ma öelda tahtsin oli, et paps tuli järgi, sõitsime tema juurde, suht koht kohe magama ära, sest esimese laevaga eesti tagasi ja tema juurest sõitis helisnki kuskil 1h, nii et pidime aega varuma.

Hommikul ärkasin, olid tissid nii kivikõvad, et nendega oleks saanud inimesi surnuks lüüa. Õnneks võtsin pumba kaasa, et sain natukenegi kergendada. Nii kahju oli seda kraanikausist alla kallata, sest vahepeal tuleb pumbates ainult 30 ml aga tookord oli kõvasti üle 120 ml. Miks ma kraanikausist alla kallasin?  Sest see kraam poleks seda pikka sõitu koju, üle elanud.

Kogu minu kontserdi jutt põhineb pm sellel, kuidas ma sinna sain ja kuidas ma sealt koju sain 😀 Kontsert oli selles mõttes hea tuulutus mulle, igatsesin küll poega aga see oli ju ainult 24h ja mul oli seda vaja, sest vahepeal on ikka väga keerulisi hetki olnud, kus klemm lihtsalt nii kokku jookseb. Õnneks said A’d väga ilusasti hakkama üksteisega, nii et teinekordki? Arvestades, et see oli mu elu teine kontsert, kus ma käinud olen. Hale eks? Aga meil on suht koguaeg olnud keerulised ajad, kus kontserditel käimine ei ole just esimene prioriteet.

Samuti pole ma ka väga reisida saanud. Läti ja Soome ja USA. Wow usa? Tegelt? MIs sa virised? Virisen seda, et ma käisin seal oma sugulastel külas. Ma ei käinud seal ringi trippimas ega midagi. Lihtsalt olime sugulaste juures ja külastasime teisi sugulasi 😀 Tore eks. No oli äge, aga tahaks nagu teistmoodi reisida 😀

Kokkuvõtteks siis.. Kontsert oli ÜLI äge, v.a keegi puuksukott. Reis oli hommikul väsitav ja tissid olid megakõvad, aga elas üle. Ja taaskohtumine pojaga oli ka armas. Naeratas nii kelmikalt kui mind nägi.

Igatahahes.. Järgmise korrani! Teie C.