Uni

Mida on nii väikesest asjast kirjutada nagu uni? Lähed voodisse, paned silma kinni ja magad. Eks?

Ha ha.. Oleks see vaid nii lihtne. Eriti sellel väikesel tegelasel. Kui palju peab vaeva nägema, et üks väike inimene magama saada. Oma laiskusest jäi poiss meie vahele magama, sest ta sõi õhtuti/öösiti nii tihti, et ühest voodist teise, edasi ja tagasi tõsta, oli lihtsalt nii tüütu ja une kvaliteet sai mõlemal kannatada.

Nüüd oleme siis hakanud poissi uuesti oma voodisse magama harjutama. Päeval ei tule sellest nii väga väljagi midagi, aga õhtuti isegi õnnestub. Alustasime siis 14×18 meetodiga. Ehk siis lasime poisil 14 korda voodis püsti tõusta ja siis jätsime ta 18 minutiks üksinda tuppa. Nutma. Ausalt see on väga lõhestav tunne, kui sa pead lihtsalt kuulama kuidas su laps meeleheitlikult teises toas nutab. Ootab taimeril millal minutid vähenevad, et saaksid juba oma last lohutama minna. Kui need õõvastavad ja pikad 18 minutit läbi said, siis läksime tuppa, panime ta uuesti pikali ja siis paitasime ja lohutasime, kuni ta magama jäi. Seda siis kuniks 15-30 min ja siis poiss uuesti üleval ja uuesti enam magama ei jäänud, kuniks me siis ise ka magama läksime.

Siin kohal on ta täiesti oma isa koopia, kes samuti ennem magama ei jäänud, kui ema ja isa. Eriti siis kui külalised olid, teised vennad ammu magasid, aga tema oh heldust, ei.

Igatahes.. Kui me lõpuks ise ka magama lähme, siis paneme uuesti poisi oma voodisse (võrekasse). Tõmbasin võreka meie voodi kõrvale, nii et ma saan teda läbi pulkade paitada ja kätt kõhul või seljal hoida. Nii jääb ta siis meil uuesti magama, kuniks uus söögikord peale tuleb.

Varasemalt saime poisi magma, kui ta mul tissiotsas oli. Selle oleme nüüd välja juurinud, et annan talle ennem süüa, kui tudukaid vahetama lähme jne, ja siis paneme edasi voodisse ja paitame jne, et poiss magama saaks.

Kui ta varem tissiotsas magama ei jäänud, siis kussutasime teda. Tihti peale juhtus nii, et saime ta magama kussutatud, aga nii kui ta voodisse tõstsime, siis oli plaks üleval. Nii siis oli jällegi lihtsam, et panime ta meie voodisse ja siis läksime ise ka kõrvale pikali, tegime pai vms, ja siis kui ise magama läksime kas tõstsime ta ringi või jätsimegi meie vahele.

Muidugi seda tegime me siis, kui ta veel mööda voodit ringi ei seigelnud nii väga ja julgesime teda siis ka üksi sinna jätta.

Ma räägin koguaeg et me, aga tegelikult üks meist paneb lapse magama. Aga lihtsalt selles mõttes, et me mõlemad teeme seda sama asja, et siis tulebki siit ka see me 😀

Nüüd päevaste unedega on lihtsam, sest siis ma käin tavaliselt vankriga õues jalutamas ja poiss magab seal. Sealt siis tulenevalt kas 30 min kuni 3h 😀 Eriti tore on siis, kui see 3h tuleb hästi külma ilmaga, nii et ma pean seal ära külmuma, samas kui poisil on hea soe lambavillas magada.

Oh kui toredad olid need ajad, kui poiss magas toas 3h ja teda ei häirinud miski. Said rahulikult toimetada või siis lihtsalt niisama olla. Olid need vast ilusad ajad.

Nüüd sai poisi unest jahvatatud. Oleks kena kui keegi saaks minu une ka korda. Tihti peale lähme A’ga koos magama, tema ammu ilma magab, kuni mina alles voodis ringi keerutan ja õiget asendit otsin. Ja siis kui ma olen lõpuks suutnud magama jääda, on aeg poisile süüa anda, ehk siis ma pean uuesti üles tõusma, et poiss võrekast meie kõrvale tõsta. Ning siis olen ma dilemma ees, et kas ma tõstan poisi tagasi või jätan ta meie vahele 😀 Tihti peale jääb ta meie vahele. Siis on jälle, et miks ma siis teda oma voodisse magama üritan saada, kui ta ikka meie vahel lõpetab. Kui tuleks juba see aeg, kus see öine söötmine ära jääb, saab unekvaliteet ka vähe paremaks ehk.

Kuigi ma ei saa väga viriseda, sest kui poiss hilja magama jääb, siis ta ärkab ka hiljem üles. A la jääb meiega koos kell 1 magama, siis magab kuni 12ni välja või isegi rohkem. Aga me ise ei luba tal nii kaua magada ja äratame ta varem üles.

Ja ma olen niiiii hämmingus, kuidas meil saab NIII ARMAS laps olla? Kuidas ta nii nunnu on? Ja ta oli NIIIII tillukene. Nüüd vaatan eriti, kui Mallukal väike Marta sündis ja temast koguaeg pilte paneb. Meie poiss oli ju sündides veel väiksem kui Marta ja nüüd on nii suur ja asjalik ja.. Mu süda härdub lihtsalt.

Muidugi on helgemaid ja mustemaid päevi. Nagu öeldakse, siis kõik päevad pole vennad ja see on nii tõsi. Üks päev on ta nii heas tujus ja naerab ja mängib ja on omaette nii tubli. Ja siis teine päev ripub ainult jalaküljes ja undab ja viriseb ja klemm jookseb nii kokku.

Vot. Nüüd sai mulisetud küll.

Ilusat esimest adventi Teile! Järgmise korrani, teie C!