Positiivsem noot

Pidin, et tulen kirjutan kuidas meil viimased päevad läinud on.

Poiss magab ja õues on selline torm, et mida paremat siis ikka teha eks?

Briljantjalg (mu pere kutsub teda nii) elab hästi. Nii hästi kui sellises olukorras olla saab. Nüüd on juba rohkem liikuvam. Tuleb ise diivanilt maha ja läheb oma mänguasja kasti juurde seda sorteerima. Tahab küll hirmasti püsti tulla ja jalutada aga me ei luba. Esimene päev käis tal valu läbi kui püsti ajas aga nüüd teeb ta seda rohkem. Et kas siis valu enam ei ole või on sellega juba nii harjunud?

Esimene öö oli raske. Eeldasin, et see tuleb hullem, kui ta tegelikult oli. Ärkas mitu korda nutuga üles, tahtis juua ja valus ja ebamugav. Teistel öödel nüüd on ka ikkagi nutuga ärganud aga pigem sellest, et tal on palav ja tahab juua. Saab natuke vett, siis jääb uuesti magama. Okei vahepeal ärkab ja on väga rahutu, läheb päris tükkaega, et ta nutmise lõpetaks. Ma ei ole arusaanud millest see on. Kas voodi on vale kohapeal? Kas ta näeb midagi/kedagi? On lihtsalt halb uni? Jalg teeb valu?

See nutuga üles ärkamine on meil tavaline. St ilma opi ja kipsita ärkas ta ka öösel nutuga üles. Siis andsime vett ja jäi uuesti magama. Aga kas ongi lihtsalt sp üles ärganud et janu on? Või on see lihtsalt meie poolt sisse kodeeritud? Et ta tegelikult tahaks lihtsalt kalli, et nägi halba und aga meie anname kohe vett? 😀

 

Hah.. Kipsi panime, siis jõudsin selgusele, et mul ei ole poisile mitte midagi jalga panna. Kõik püksid on nii kitsa lõikega, et meil ei ole kodus midagi mis jalga mahuks. Tegelikult leidsin ühe paari. Nii, et me saime eile õues käia. Käisime poes toidumoona ostmas ja tegime ka pikema ringi, et koju saada. Muidu saame otse mäest üles jalutada aga ma läksin teiselt poolt ja kõrvalt tänavast, et poiss saaks natuke ilma nautida.

Panin vankrile soojakoti ka, kuna jalga ei mahu midagi muud kui sokk, et siis jalad ära ei külmuks. Otsisin soojema jope ka kapist välja. Jah on küll lambavillast kott, aga kui ise ei liigu, siis võib ju selles ikka külm hakata? Parem karta kui kahetseda. Nüüd öösel mõtlesin, et saan talle enda mingid karvased soojad sokid panna, vähemalt kipsile. Siis ikka terve jalg soojas, sest püksid kippusid liiga kõrgele tõusma, nii et säär jäi natuke paljaks.

Ja see kips/lahas on nii..vale. Me pühapäeval sidusime mitu korda seda sidet selle ümber lahti, sest see kips oli liikunud seal ja varbad kadusid sinna kipsi ja sideme vahele ära. Ühesõnaga see läks nagu paigast. Oleks mingi korralik teip, mis nüüd kipsile pannakse, et see paigast ei liiguks, aga ei. Tavaline side, mis venib ja korralikult kinni ei hoia seda.

Ma mäletan, et kui mul endal põlv liigesest välja tuli ja sidemete rebend oli, siis pandi ka lahas. Mul ikka vedas ja sain selle kannikani pika lahase. Siis ka see side ei hoidnud korralikult ja see kipsi osa vajus alla koguaeg. Nii et kui juba jalale toetuda sain ja ns ilma karguta ringi kooberdada, siis see lahas vajus alla ja pidin seda koguaeg sättima.

Anyhow.. Oktoober on. Juba. Uskumatu. Õues on küll ilus värviline ja kuiv, aga mul hing juba nõuab jõulumuusikat ja jõulufilme. A on selle minu jaoks hetkel ära keelanud. Samas ma hoian ise ka tagasi, sest natuke liiga vara on. Leierdan selle enda jaoks enne jõule ära liiga 😀 Samas praegu on nii tuhin peal.

Ja samas kui ma räägin A’le et ma tahan Harry Potterit vaadata, mis on minu jaoks täielik oktoobri/novembri teema, siis seda ta ka ei taha, sest alles need filmid tulid ju telekast ja et kas ma ära ei tüdine 😀 NEVER!

Ja eile rääkisin, kui magama läksime, et näe oktoober on nüüd, et kas ma nüüd võin jõulufilme vaadata? “Ei.”

” Ah noh jah halloween on ju ennem.”

” Ei, see ei ole eesti teema.”

Aga tegelikult juba on. Toimuvad koolides ju erinevad halloweeni peod ja puha. Samas see ei ole minu jaoks mingi..teema (nagu näha siis A jaoks ka mitte 😀 ). See jätab mind täiesti külmaks. Aga mingeid nõidadest filme võiks küll vaadata. On mingeid soovitusi? Ainuke, mis mul koidab on Harry Potter ja Hocus Pocus (mida ma vist 1 korra olen kunagi näinud, aga see käib mul pidevalt insta feedist läbi).

Ise käisin väiksena Mardi-ja Kadripäeval jooksmas. Küll ainult algklassides ja oma trepikojas või siis sõbranna trepikojas, aga ikkagi eks 😀 Hiljem me kustutasime kodus tuled ja varjasime, et keegi meie uksetaha ei tuleks. Ema unustas pidevalt kommi ka osta ja polekski midagi nagu anda ka olnud. 😀

Aga nüüd on selles mõttes kodus hea hubane. Pime. Saab küünlaid põletada. Ikkagi saan, poiss ei käi nendega mängimas õnneks. Kui juurde läheb siis me keelame ja ta ei puutu rohkem. Vaatab ja mõksab seda purki, kus küünal on aga rohkem ei midagi. Nii et saan oma küünlamaniaki välja lasta 😀

Ja nii mõnus on ahju kütta. See puude praksumine ja leekide mäng. Tahaks, et siin oleks suur klaasist uks, kust seda paremini vaadata saaks. Mm kuum teetass käes ja mõnus pesake ahju ette tehtud ja.. Nii mõnus. Aga eks see jääb oma kodu muusikaks. This is must have, meie oma kodus.

Ja jälle olen sajast asjast kirjutanud. Seega aeg otsad kokku tõmmata. Meie vapper sell saab kipsiga hästi hakkama. Nii et see on see positiivsemal teemal postitus 😀

Järgmise korrani! Teie C.

 

Kõike ja ei midagi

Ma olen endal üle uhke. Miks? Sest ma olen pea 2 nädalat trenni teinud. Okei üks nv jäi vahele, sest me olime maal. Samas ma panin seal kappi kokku mis retsilt higistama ajas. Nii et see läheb ka trennina arvesse eks? Aga see nädala, me kõndisime laadal palju, siis me tulime tagasi, panin poisi magama ja tegin ikka oma kava ka läbi. Pühapäeval küll poissi maal magama ei saanud, aga hetk, kui kõik õues olid, kasutasin ära ja tegin ikka oma kava läbi. Nii et ma olen üli uhke.

Muidugi iga kord kui me maale lähme siis ma õgin seal nagu siga. Ämmal on alati nii maitsev söök tehtud ja siis veel magustoit ja siis veel muud snäkki, kui mahub (alati mahub). Nii et kui me koju tagasi tuleme siis on kaalul +1kg, vähemalt. Aga nüüd kui tulime siis oli ilus number, nii et ma olin tubli. Põhjus miks ma veel uhke olen, on see et igakord kui ma olen nn trenniga alustanud ja päevad tulnud on siis ma olen pm katki jätnud, sest veristades on suht rõve minu arust trenni teha. Aga seekord ma ei katkestanud vaid tegin ikka edasi, nii nagu tavaliselt. Muidugi nüüd ei ole päevad nii vererohked kui ilma implantaadita olid. Imelik on see, et viimased päevad olid juuni lõpus ja siis järsku tulid nüüd platsi, kui mina siis aktiivsemalt tegutsema hakkasin 😀 Fain.

Tahaks juba tulemusi näha. Midagi on juba teisiti. Alguses kui ma oma ‘kavaga’ alustasin, siis ma ei jaksanud kõiki asju kaasa teha. Ma pidin poole harjutuse pealt natuke puhkama ja siis tegin alles edasi. Nt on seal on üks harjutus, kus pead istessetõusu tegema, aga su jalad on õhus see aeg ja ise sa ka täitsa pikali ei lähe, vaid pea jääb veits õhku ülakehaga ja siis pead üles tagasi tulema, ilma et kuskilt toetust otsid ja jalad maha paned. Vot seda ma ei saanud alguses isegi ühte tehtud. Nüüd teen juba vabalt 10tk ära. Selles mõttes on muutusi näha, ma jaksan rohkem. Jalad ei vaju harjutuste ajal nii alla, vaid suudan terve aja õiges positsioonis hoida jne.

Vb on peegelpildis ka midagi muutunud. Ma käin koguaeg vaatamas ja hoian kõhtu sees, et nii oleks ikka ilusam ja võiks juba nii olla 😀 Aga kui igapäev edasi teha ja vahepeal koorust tõsta nö siis küll see peegelpilt mulle ka rohkem meeldima hakkab.

Kui nüüd keegi arvab, et ma arvan, et ma olen paks, siis kindlasti mitte. Ma ei ole paks, aga ma ei ole ka rahul sellega et mul on väike kõhuvolt, mis üle püksiääre tuleb. Ma tahaks lihtsalt enda jaoks paremas vormis olla. Ma tahan peeglisse vaadata nii, et ma oleks õnnelik sellega mis sealt vastu vaatab.

Peale sünnitust mind üldse ei huvitanud, et mul kõht üle püksiääre oli. Ma olin isegi uhke et see nii on, sest tegelikult ka, mu keha sai sellise asjaga hakkama. Las see volt olla seal 😀  Aga nüüd, kui poiss varsti kaks saab, siis võiks ikkagi mingit vormi ka olla 😀

Mu plaan ei ole üleni musklis olla, vaid lihtsalt et kõht võiks siledam olla, natuke võiks mingit lihast sealt näha olla. Jalad võiksid natuke rohkem peenemad olla, pepu võiks natuke rohkem pringim olla, aga ma ei taha et mu jalad üli musklis oleks. See on minu jaoks veits liig 😀

***

Muul teemal. Saime nv’l siis laadal käidud. Täitsa edukas oli. Sain oma paanika-jaanikast üle. Panin siis ikkagi pikavarukaga pluuse, kampsuni ja siis tagi,pähe panin veel mütsi ning jalga panin saapad, sest lubas vihma ja ei tahtnud et tossud märjaks saaks ja siis jalad külmetama hakkaks 😀  ( I feel so old. Vanasti ei huvitanud üldse, et vihma sajab. Kui tossudi siis tossud. Ja müts? Mina? Jah.. Asjad on muutunud 😀 ) Poisile sain ka lahendatud. Sukapüksid, paksemad püksid, siis body(mida me üldse muidu enam ei kasuta) kampsun ja siis kilejope peale. Pähe panime talle tuukrika ja kindad kätte, tossud jalga. Ja tõmbasime kotiga ta mulle selga. Ema küsis, et miks me poisi A’le selga ei pannud, siis A on natuke liiga.. lai? St poiss kui seljas oleks siis ta jalad oleks natuke liiga ebamugavalt ehk. Minu seljas sai jalgu kõlgutada ja oli ehk mugavam. Vahapeal tal sai kopp ette ja tahtis ise ka liikuda, aga pidas ilusti vastu 🙂

Sain oma vennale ühe kruusi, mida lootsin sealt saada. Seega win. Samuti saime oma vorstid 3tk=parem hind. Ma sain oma juustupatsi ja isegi suitsukana. Nii et vägagi edukas.

Moosisime ämma ja A venna lapse ka kaasa. Ehk siis pidin ma kahe turvatooli vahel istuma. Üks oli küll see pepualus aga see oli ka nii lai, et mul oli veits kitsas seal keskel hehe 😀  A vend sai sama aeg maal siis oma autot remontida rahus. Ilma et keegi segamas käiks koguaeg.

***

Pühapäeval koju saime, siis oli siin niiiii külm. Krdi sügis ma ütlen. Talv muidugi veel hullem haha 😀 Me pole veel õhksoojuspumpa tööle pannud, sest me ei taha elektri eest nii suurt summat maksta, seega seniakaua kuni kannatab siis hoiame seda väljas ja kütame parem ahju. Tegelikult mulle nii meeldib, et saab jälle ahju kütta. See puude praksumine, no kuradi mõnus. Unistan juba, et kui oma majja saame, siis seal oleks suure klaasist uksega kamin või ahi, kust saaks leekide mängu vaadata/imetleda. Ehk siis paar head asja sügise juures ikkagi on. Saab ahju kütta ja kampsuneid kanda. Ülejäänud on eeeh meh 😀 Külm, märg (kuigi praegu on ilus ja päikseline olnud enamuse kuust), tuuline. Kõhe. Pime. Tegelikult praegu nii kõhe ei ole, sest lehed on veel puude küljes, aga see aeg kui õues läheb mega vara pimedaks, puud on raagus, lehed kõik maas ja ligased-lögased, see on see kole aeg. Enne seda kui lumi maha tuleb. Kui lumi maas on ja seda juurde sajab ja ära ei sula, siis see on nii tore juba.

Ps pean midagi üles tunnistama. Kuulan juba salaja jõululaule. Ma palju ei kuula, aga natukene. Vaatan õue ja punased/rohelised lehed vaatavad mulle puudeotsast vastu, siis on veits imelik edasi kuulata haha 😀 Eks ma üritan ennast detsembrini vaos hoida ja siis saan südamerahuga jõulukaid kuulata hihi.

Okei nüüd ma sain jälle sajast erinevast asjast pajatatud siin. Aeg otsad kokku tõmmata ja lapsele süüa tegema hakata hehe .

Järgmise korrani. Teie C.