Rasedus

Mul vist ei olegi enam millestki muust väga kirjutada, kui oma rasedusest. Mis saab siis, kui ma päriselt ka koju ja dekreeti jään? Hehe

Eile oli mul ämmaemanda visiit. Kaalusin, mõõtsime vererõhku, kommenteerisime mu veretesti tulemusi, mõõtsime kõhtu ja kuulasime beebi südamelööke.

Kaalu on nüüdseks lisandunud 3,8 kilo. Minu algkaalust siis. Ja seda ka viimasest visiidist, eilseni. Ehk siis viie nädalaga olen pea 4 kilo juurde võtnud. Kohutav! Samas täiesti arusaadav. Mingi hetk ju pidigi kaalu juurde hakkama tulema. Aga lihtsalt seda numbrit seal kaalul näha, oli natuke masendav. Kui raseduse algusest eelmise visiidini kaalusin 55,6, siis seekord kaalusin ma 59,40. Ilusti veel alla 60ne, aga kui kauaks?

Veretestiga oli arst küll väga rahul. Mu hemoglobiin oli täpselt sama, mis siis kui esimest korda analüüse tehti. Kiitis mind, et tavaliselt seda ei juhtu ja et kas ma tarvitan mingeid vitamiine. Absoluutselt ei. Või noh, nüüd viimane nädal olen hakanud magneesiumi vett jooma, sest vasaku silma alt tuksub kogu aeg, nii häiriv. 😀

Emakapõhja kõrgus oli ka ilusti kasvanud, aga pidi ikkagi natuke madal olema, nagu ma aru sain. Ta ütles, et minu kasvu arvestades on see normis. Ehk siis 24+6 nädalal, peaks see kõrgus suurem olema?

Unustasin eile kinesioteipimise kohta küsida. Olen siin nii palju googeldanud ja uurinud

Kinesiology taping instructions for the lower back #ktape #ares #back

ja arvan, et ma teibin ennast täna siis värviliseks. Mul on vahepeal ikka meeletud alaseljavalud, nii et ma ei saa korralikult püsti ja nagu viskaks jala alt ära jne.

 

Ja samuti on kohati hingamisraskused.Pidevalt tööjuures on õhupuudus. Käin tagaruumis laoukse juures värsket õhku hingamas. Ja kuna ma terve tööpäeva seal aegaveeta ei saa, siis üritan võimalikult palju vett tarbida, et selle kaudu enda organismi hapniku saada. Aga nüüd ma uurisin, siis kõhupealt kinesioteibiga teipimine,  pidi natuke hingamisraskusi leevendama.

 

 

 

Eile tuli tööjuures jutuks, et mul on puhkusepäevi saada. Ma ise sellele varem ei mõelnud, kuna ma läksin alles juunis tööle. Aga nüüd mul saab detsembri algusega ju kuus kuud täis, mis tähendab, et mul on tekkinud selle kuue kuu jooksul puhkuse päevi. Kuna meil on juba detsembri graafik koostatud, siis ma seda ei saa detsembris välja võtta. Ehk siis ma ei tea nüüd, kas on mõistlik oma puhkusepäevad jaanuaris välja võtta ja alles siis dekreeti minna? Ma olen selle paberimajanduse teemal täielik võhik. Ma uurin ja loen ja ma ei saa essugi aru. Mul on täielik pregnancy brain. Ma unustan ja olen hajameelne ja ei oska ja ei suuda ja ei saa aru jne 😀 Kohutav lihtsalt.

Igatahes.. Aitab tänaseks diivanikaunistuseks olemisest. Peaks põrandad puhtaks tegema, peaks ise pesemas käima. Samuti peaks ka supi keema panema. Kas te kujutate ette, et inimesed teevad endale nädala menüü ette? Kuidas? Ma ei suuda nii palju ette mõelda. Appi 😀 Hea, kui ma ennast kuskile maha ei unusta. Mõtlemine pole viimasel ajal mu tugevaim külg olnud 😀

Aga, et siis.. Olge muhedad ja..

Cheers! Teie C.

 

P.S: Pildid pinterestist 🙂

Juttu

Hei-hei!

Kuidas Teil läheb? Olen jälle nii pika vahe sisse jätnud, kuigi minu suuuur plaan oli, et kirjutan iga esmasp. ja neljap.?

Võib-olla üks põhjus, miks ma ei ole aega saanud kirjutada on see, et ma sain lõpuks ometi tööle. Olen nüüd usinasti terve kuu ja natuke peale tööl käinud. Olen õnnelik ja rahul. Alguses koormas jalgu ja selga, sest polnud õigeid jalanõusid kohe võtta ja polnud harjunud, nii pikalt seisma. Aga nüüd on juba tip-top.

Muidugi tööle saamisega on ka väike Murphy seadus minuga kaasas. Nimelt avastasin nädala alguses, et võin last oodata. Jipikajee jah?

Ma olen õnnelik aga samas on mul väike hirm. Me küll rääkisimine, et kui nii juhtub, et ju siis pidi nii juhtuma. Aga ma just alustasin töölkäimist ja nüüd kohe nii..

Ja sellega kaasneb nüüd siis see, et kui kõik hästi on ja laps terve ja süda tuksub, siis me peaksime siit korterist ära kolima, sest me elame viiendal korrusel. Ilma liftita. Rasedana nii palju trepist ronida? Ei aitäh. Ja mis siis, kui laps on ja ma temaga välja jalutama lähen? Kus ma vankri panen? Tassin viiendale? Hoian toas? Well nope.

Ideaalis tahaks kuskile vanasse majja korterisse, kus on väike õu. Ja ideaalis oleks see korter esimesel korrusel. Nii, et kui ma last magama panen, siis ma saan vankri aknaalla lükata ja laps saab õues magada. Mingeid kortereid olen juba välja valinud, aga ma pole A’lt mingit jaatavat vastust saanud. Ausalt öeldes võin ma isegi ahiküttega korteris elada, kui see tähendab, et ma saan õuega korteri 😀 Need on ka palju odavamad, kui keskkütega. Ideaalis võiks seal muidugi õhksoojuspump olla, aga pole ka hullu, kui seda ei ole.

Rasedusest veel rääkida siis.. Praegu mul väga mingeid tunnuseid ei ole. Põhjus miks ma testi tegin oli üldse see, et mu rinnad oli üüüüüli tundlikud. Muidugi enne päevasid on need mul alati paistes ja valulikud, kuid see kord on nagu teisiti. Ostsin veel uue paki sidemeid, sest mul said otsa ja siis mõtlesin, et ostaks veel testi ka igaks juhuks. Sisetunne ütles nii. Ja voplaa, järgmisel hommikul sain juba kaks triipu. Ostsin samal päeval veel teise testi ja tegin järgmisel hommikul ja samuti ilmusid kohe kaks triipu. Käisin siis ka noorte nõuandlas, sest ma olen veel alla 24ja, et täpsemalt teada saada mida teha jne. Sain ämmaka aja ja nüüd ootan kannatlikult, millal selle visiidi ära saan teha. Krõbistan siin vaikselt rasedate vitamiine ja loodame parimat.

Muidugi kogu see olukord teeb korraliku põntsu meie rahalisele olukorrale, kuid mis teha. Kõik saavad hakkama ja saame ka meie.

Oh jah.. Nüüd olen ennast kuidagi tühjaks kirjutanud. Pidin seda uudist kellegagi jagama. Ei julge sellest mitte kellelegi veel rääkida, sest ei kujuta ette mis reaktsioon inimestelt tuleks. Eks peale ämmakat saab täpsemalt teada, kuidas lood on ja siis juba võib ehk sellest rääkima hakata?

Teile aga kõike paremat! Nautige meie päikselisi päevi nii palju kui võimalik.

Cheers!

Teie C.

Unistused

Miks mitte alustada oma esimese postitust sellega, et rääkida millest ma unistan.

Ma olen inimene, kes kogu aeg istub omas mullis. Ma kuulan pidevalt muusikat, loen mingeid jutte ja lihtsalt unistan.

Peale mingi raamatu lugemist unistan ma, et mis siis kui ma järgmises elus peaksin sarnast elu elama? Enam vähem, kui ma oleksin see sama tegelane sealt loost/raamatust. Ja nii mul tekib igasugu mõtteid a la kirjutada samal teemal mingi jutt. Ja sealt edasi areneb muidugi hoopis teine teema . Ja lõpp on selline, et ma olen selle teema üle nii palju mõelnud/unistanud, et see tüütab mind ära ja ma ei jõuagi sellest väga midagi kirja panna.

Nii ongi mul arvutis tohutult palju poolikuid faile. Kus ma olen hakanud, mingeid oma mõtteid kirja panema, aga .. jah.

*Saada tööle

Kui ma saaksin endale tööd, ma saaksin endale nt silmaoperatsiooni teha, või saaksin lõpuks load ära teha. Muidugi kui mul oleks kindel sissetulek, saaks raha hakata koguma, et endale täitsa oma kodu soetada. Ma tahan oma kodu, ma tahan peret.

*Teha load

Ma tahan teha lube nii, et keegi ei teaks sellest. Tahaksin lihtsalt üks kord koju minna ja oma load letti lüüa, et noh asjad on nüüd nii. Muidugi elukaaslane teaks, et ma teen neid, aga ma tahaks nii, et kui eksamite aeg on, et ta ei teaks neist. Sest see on nii stressirohke, kui kogu aeg päritakse, et noooh kuidas sul siis lubadega on? Juba käes? Millal sul eksam on? jne. Nagu.. Las ma teen rahulikult oma asja, kui tehtud on, küll ma siis teada annan. Ja ma tahaksingi lihtsalt, et tulen koju, šampa pudel käes ‘tsau kallis, tähistame siis täna’ või kui kuskile sõitma hakkame võtaks lihtsalt võtmed ‘täna sõidan mina’ .Sõidaks vanemate maja ette, võtaks oma šampa pudeli ja ütleks et tähistame.

*Osta maja

Ma unistan sellest, et me ostame maja ja me remondime/renoveerime selle enda käe järgi ära. Mitte, et ostame maja, mis on juba üles vuntsitud. Lihtsalt tühi maja, oma vigadega, mida me hakkamegi ISE parandama. Tõesti asjad mis vajavad spetsialisti, palkaks spetsialistid.

Ma olen inimene, kes tahab asju ise teha. Oma kätega. Võib-olla sellepärast sellised imelikud eriala valikud minu elu. Aga see rõõm asju ise teha, mingi uus elu sisse vuntsida. Või see, kui sa kingid kellelegi enda tehtud asja, või hoopis saad kellegi tehtud asja endale, see on hoopis teine, kui poest ostetud asi. Muidugi oleneb kui vajalik see poest ostetud asi on. Nt oleksin õnnelik kui saaksin endale vileda mopi, või uue arvuti. Tore oleks kui keegi lihtsalt kingiks.

Aga kui keegi toob sulle enda kootud mingi asja, või teeb sulle ise kõrvarõngad või sõrmuse või üks kõik mille, see on nii armas ja hoopis teise väärtusega.

*Teha tattoo

Mul on aastaid peas olnud mõte, et ma tahan endale tatoveeringut. Mu vanemad on selle vastu, nad ei saa aru, mis on selle asjanduse mõte. Mis siis kui sa vana ja kole ja kortsus oled? Siis on see pilt ju rikutud ja üldse see on ju mingi tindiplekk.. Nope.

Kuna mu hüüdnimi on kodus Karu, siis olen ma endale tahtnud juba päris pikalt teha ribidele karupilt. Mul on kõik pilt välja vaadatud a la mis stiilis see tuleb jne. Aga jällegi on asi raha taga. Mida pole, seda lihtsalt pole. Nii et jõuame jällegi esimese soovi juurde tagasi.

Ehk siis minu suured unistused oleks saada tööle, teenida raha ja soetada endale oma kodu. Lihtne!

Uue postituseni aga ilusat päeva teile. Cheers!

Teie C.