Unekool

Unekool on värskete lapsevanemate jaoks üks tähtis teema. See on teema mille üle vaieldakse tohutult. On kirjutatud erinevaid raamatuid, kuidas toimida jne. Lõpuks tuleb aga ise see õige tee leida, mis just SINU lapsele sobib. See on alati nii, et mis ühele sobib, et pruugi teisele absoluutselt sobida.

Nüüd ma siin siis olen. Üritan poissi harjutada magama, terve öö, et ta ei ärkaks iga paari tunni tagant ja ei nõuaks tissi. Olgu, meil oli siin haigusperiood, kus ta tahtis palju rohkem lähedust ja seda just tihti öösiti, mis omakorda tähendas, et terve selle aja olin mina suhteliselt magamata ja noh.. natuke kuri. I need my sleep.

Mul on üks facebooki grupp, selline väike, 20 inimest. Meil on omavahel chat, kus me igapäevaselt räägime. Jagame oma muresid ja rõõme. Nüüd meie grupis käis ühel une/magamisnõustaja, sest tal tüdruk terved ööd kasutab teda kui lutti. Kui lutti anda, siis seda ta ei taha ja hakkab karjuma, nii et ainuke sobiv variant ongi ema rind.

Kui nõustaja oli ära käinud, rääkis ta meile ka siis mis just neile soovitati. Kuna peretüüpe on erinevaid, siis igale perele on erinevad lähenemised ja soovitused, aga siin kohal rääkis ta just mis neile sobis. Nüüd me oleme ka ise paar päeva nende soovituse järgi toimetanud ja noh.. võib öelda, et progress vist.

Kuna poiss on juba nii suur, heh ühe aastane ainult, siis nüüd ei tohiks enam vanker võrduda unega, vaid soovitavalt käia vankriga ärkvel olemise aeg õues ja siis lõunauneks tuppa magama. Kuna meil on hetkel kujunenud, et poiss magab ainult ühe une, siis meile sobib nii, et käime õues ära ja siis tuppa magama. Või lähme hoopis õue alles siis, kui on juba ära maganud. Saame rahulikult koos vankrit lükata ja teepeal olevaid kive ja oksi avastada. Või siis liivakastis liiva loopida 😀

Päevaste unedega, ma panin teda meie voodis magama. Võtsin ta kaissu, hoidsin kuni ta uinus ja siis hiilisin voodist välja. Nüüd olen teda tema enda voodisse magama pannud. Kaks päeva läks see kisaga, kuid täna juba rahulikult. Mässas oma tekikesega ja jäi tuttu. Ehk siis nõustaja soovitus oli, et ei paneks enam enda voodisse magama. Ma olin just mõelnud, et kui ta nii tublisti ilma tissita magama jääb(seda juba mitu kuud), siis peaks hakkama harjutama, et ta seda ka enda voodis teeks. Sest noh.. Hirm on ikka, et ta lihtsalt keerab ennast meie voodist maha.

Ööunne aga .. Ma annan poisile enne uinumist pudelit/piimasegu, sest ma loodan, et see on nn toitvam(kui minu rind, sest noh piinavabrik on suht tühi) ja ta ei ärka tühja kõhuga enne hommikut üles. Reaalsuses ärkas ta aga küll. Nüüd me oleme paar päeva andnud pudelit hoopis a la 30min enne magama minemist. Suhteliselt kohe, kui pudru on ära söödud. Istume diivanil, vaatame telekat ja joome pudeli tühjaks. St tema joob, minu süles istudes. Siis alles vahetame riided, peseme hambad, anname vitamiini ja paneme ta magama.

Varasemalt me raamatut ei lugenud, sest ta oli kohe krapsti püsti ja tahtis uudistada, et mis asi see nüüd käes on. Nüüd ta püsti ei tule enam, õnneks, ja loeme enne uinumist talle ühe muinasjutu. Siis teeme pai, lausume head ööd, tuttu nüüd, kustutame tule ja istume kuni ta magama jääb. Veel oleme juures, kuni ta uinub, kuid varsti üritaks sellest osast ka loobuda. Et kustutad tule, head ööd blabla ja lähed toast ära. Praegu on see lootusetu unistus, sest nii kui sa hakkad ukse poole minema, on mees krapsti püsti ja vaatab vesiste silmadega otsa. Ja peale seda on tal raske uinuda, sest ta kontrollib koguaeg, et kas me oleme ikka seal.

Ma räägin koguaeg ‘me’ aga tegelikult mina, sest A on enamus nädalad kodust ära, et ma pean üksi seda kõike tegema. Nädalavahetustel aga ‘sunnin’ teda seda kõike tegema ja kakaseid mässusid vahetama. Kui juhtub, et ta on nädalasees ka kodus, siis ta loeb mulle päevi, et millal tema nüüd seda koledat mässut vahetas, et miks ma ise seda tegema ei lähe. Siit tulenevalt, jah me ei ole veel potitreeninguga alustanud, sest noh.. ma olen laisk.

Ma olen hommikuti aeglane ärkaja. Me vedeleme voodis päris pikalt, enne kui püsti tuleme. Potitreening aga näeb ette, et nii kui laps ärkab, siis peaks ta kohe potile panema. Ja siis samal ajal seletama, et pissi pissi või kaka kaka. Aga ma kujutan ette, et seda oleks suvepoole vähe lihtsam teha, sest siis saab palja pepuga ringi joosta ja kohe potile tõsta kui häda tegema hakkab. Mis eeldab, et pott peaks koguaeg käeulatuses olema tho 🤔 Õnneks ta potti ei karda, oleme paar korda sinna ikka midagi kinni püüdnud, aga ega ta seal just väga pikalt ei istu ka. Kohe vaja kuskile uudistama minna.

Igatahes, praegune unekool või mis ta siis on, on meil toiminud. Oleme seda küll 3 päeva katsetanud, aga noh.. võib öelda, et toimib. Lõunauinak oma voodis on üle 1h pikk. Ööunne jäädes ärkab alles 7 aeg, siis kolib ta küll meie vahele/minu kõrvale, mida tegelikult ei tohiks lubada, aga ma jään ise suht kohe magama ja ei jaksa teda voodisse tagasi tõsta. Ehk siis on meil vaja veel harjutada, et ta uinuks täitsa üksi ja et hommikul koliks ta tema voodisse tagasi. Aga kõik muu meie puhul toimib 🙂

Varasemalt, kui ta veel beebi oli, siis sai teda magama kussutatud, või jäi ta meie voodisse magama, sest ma andsin talle rinda seal ja ei julenud teda ringi tõsta, sest kartsin, et ta ärkab kohe üles. Kui ta rinnaotsas magama ei jäänud, siis sai teda magama kussutatud, teda enda voodisse tõstetud, mille peale ta üles ärkas, siis uuesti kussutatud ja siis meie voodisse tõstetud, kus ta siis kaissu sai võetud ja siis uinus ta sügavalt, nii et me saime toast välja hiilida. Nii et see magama panemine, on suhteliselt trikitamine olnud, terve see aeg. V.a. siis kui ta alles 1-2 kuune imik oli 😀

Ma ei mäletagi, mitu kuud me teda juba enda voodisse magama paneme, et ennem sai rinda/pudelit, siis tõstsime tema voodisse, silitasime hoidsime kätt kõhul/seljal ja ootasime kuni ta uinus. Kui A magama pani, siis ma andsin ennem rinda, tõstsin ta voodisse ja siis A silitas teda, kuni ta uinus 😀 Või nüüd kui pudel mängu tuli, siis sai A selle protsessi ka ise ära teha.

Igatahes.. Oleme trikitanud ja mässanud omajagu ja nüüd meil asi suhteliselt toimib. Loodan, et nii ka jääb ja võiks isegi veel paremini minna, st et ärkab alles kell 9 ja varem süüa ega midagi ei küsi. Unistada võib eks.

 

Järgmise korrani! Teie C.

 

Uni

Mida on nii väikesest asjast kirjutada nagu uni? Lähed voodisse, paned silma kinni ja magad. Eks?

Ha ha.. Oleks see vaid nii lihtne. Eriti sellel väikesel tegelasel. Kui palju peab vaeva nägema, et üks väike inimene magama saada. Oma laiskusest jäi poiss meie vahele magama, sest ta sõi õhtuti/öösiti nii tihti, et ühest voodist teise, edasi ja tagasi tõsta, oli lihtsalt nii tüütu ja une kvaliteet sai mõlemal kannatada.

Nüüd oleme siis hakanud poissi uuesti oma voodisse magama harjutama. Päeval ei tule sellest nii väga väljagi midagi, aga õhtuti isegi õnnestub. Alustasime siis 14×18 meetodiga. Ehk siis lasime poisil 14 korda voodis püsti tõusta ja siis jätsime ta 18 minutiks üksinda tuppa. Nutma. Ausalt see on väga lõhestav tunne, kui sa pead lihtsalt kuulama kuidas su laps meeleheitlikult teises toas nutab. Ootab taimeril millal minutid vähenevad, et saaksid juba oma last lohutama minna. Kui need õõvastavad ja pikad 18 minutit läbi said, siis läksime tuppa, panime ta uuesti pikali ja siis paitasime ja lohutasime, kuni ta magama jäi. Seda siis kuniks 15-30 min ja siis poiss uuesti üleval ja uuesti enam magama ei jäänud, kuniks me siis ise ka magama läksime.

Siin kohal on ta täiesti oma isa koopia, kes samuti ennem magama ei jäänud, kui ema ja isa. Eriti siis kui külalised olid, teised vennad ammu magasid, aga tema oh heldust, ei.

Igatahes.. Kui me lõpuks ise ka magama lähme, siis paneme uuesti poisi oma voodisse (võrekasse). Tõmbasin võreka meie voodi kõrvale, nii et ma saan teda läbi pulkade paitada ja kätt kõhul või seljal hoida. Nii jääb ta siis meil uuesti magama, kuniks uus söögikord peale tuleb.

Varasemalt saime poisi magma, kui ta mul tissiotsas oli. Selle oleme nüüd välja juurinud, et annan talle ennem süüa, kui tudukaid vahetama lähme jne, ja siis paneme edasi voodisse ja paitame jne, et poiss magama saaks.

Kui ta varem tissiotsas magama ei jäänud, siis kussutasime teda. Tihti peale juhtus nii, et saime ta magama kussutatud, aga nii kui ta voodisse tõstsime, siis oli plaks üleval. Nii siis oli jällegi lihtsam, et panime ta meie voodisse ja siis läksime ise ka kõrvale pikali, tegime pai vms, ja siis kui ise magama läksime kas tõstsime ta ringi või jätsimegi meie vahele.

Muidugi seda tegime me siis, kui ta veel mööda voodit ringi ei seigelnud nii väga ja julgesime teda siis ka üksi sinna jätta.

Ma räägin koguaeg et me, aga tegelikult üks meist paneb lapse magama. Aga lihtsalt selles mõttes, et me mõlemad teeme seda sama asja, et siis tulebki siit ka see me 😀

Nüüd päevaste unedega on lihtsam, sest siis ma käin tavaliselt vankriga õues jalutamas ja poiss magab seal. Sealt siis tulenevalt kas 30 min kuni 3h 😀 Eriti tore on siis, kui see 3h tuleb hästi külma ilmaga, nii et ma pean seal ära külmuma, samas kui poisil on hea soe lambavillas magada.

Oh kui toredad olid need ajad, kui poiss magas toas 3h ja teda ei häirinud miski. Said rahulikult toimetada või siis lihtsalt niisama olla. Olid need vast ilusad ajad.

Nüüd sai poisi unest jahvatatud. Oleks kena kui keegi saaks minu une ka korda. Tihti peale lähme A’ga koos magama, tema ammu ilma magab, kuni mina alles voodis ringi keerutan ja õiget asendit otsin. Ja siis kui ma olen lõpuks suutnud magama jääda, on aeg poisile süüa anda, ehk siis ma pean uuesti üles tõusma, et poiss võrekast meie kõrvale tõsta. Ning siis olen ma dilemma ees, et kas ma tõstan poisi tagasi või jätan ta meie vahele 😀 Tihti peale jääb ta meie vahele. Siis on jälle, et miks ma siis teda oma voodisse magama üritan saada, kui ta ikka meie vahel lõpetab. Kui tuleks juba see aeg, kus see öine söötmine ära jääb, saab unekvaliteet ka vähe paremaks ehk.

Kuigi ma ei saa väga viriseda, sest kui poiss hilja magama jääb, siis ta ärkab ka hiljem üles. A la jääb meiega koos kell 1 magama, siis magab kuni 12ni välja või isegi rohkem. Aga me ise ei luba tal nii kaua magada ja äratame ta varem üles.

Ja ma olen niiiii hämmingus, kuidas meil saab NIII ARMAS laps olla? Kuidas ta nii nunnu on? Ja ta oli NIIIII tillukene. Nüüd vaatan eriti, kui Mallukal väike Marta sündis ja temast koguaeg pilte paneb. Meie poiss oli ju sündides veel väiksem kui Marta ja nüüd on nii suur ja asjalik ja.. Mu süda härdub lihtsalt.

Muidugi on helgemaid ja mustemaid päevi. Nagu öeldakse, siis kõik päevad pole vennad ja see on nii tõsi. Üks päev on ta nii heas tujus ja naerab ja mängib ja on omaette nii tubli. Ja siis teine päev ripub ainult jalaküljes ja undab ja viriseb ja klemm jookseb nii kokku.

Vot. Nüüd sai mulisetud küll.

Ilusat esimest adventi Teile! Järgmise korrani, teie C!